Tõnis Grenzstein

Tõnis Grenzstein
Sündinud	16. november 1863; Kõksi
Surnud	1916; Düsseldorf
Rahvus	eestlane
Haridus	Düsseldorfi Kunstiakadeemia
Tegevusala	maal, joonistamine
Tuntud teoseid	Ado Grenzsteini portree

Tõnis Grenzstein (4. november / 16. november 1863 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond – 1916 Düsseldorf) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik

Tõnis Grenzstein sündis Viljandimaal Tarvastu lähedal Kõksi talupidaja pojana ja ajakirjaniku Ado Grenzsteini noorema vennana. Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis. Kui pere kolis Valga lähedale Koikkülla õppis edasi Valga kreiskoolis, mille lõpetas 1881. aastal. Pärast seda asus elama Tartusse vend Ado Grenzsteini juurde ja aastatel 1881–1886 õppis ta Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskoolis, kus ta oli baltisakslase Rudolf von zur Mühleni õpilane. Tänu Jakob Hurda abikaasa sõbranna, vene aadlidaami A. Popova majanduslikule toetusele (toetuse saamisele oli kaasa aidanud ka Grenzsteini õpetaja Ado Trumm) pääses Tõnis Grenzstein 1886. aastal Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse õppima, olles seal esimene eesti soost õpilane. Õppis seal vaheaegadega kuni 1900. aastani baltisaksa maalikunstniku Eduard Karl Franz von Gebhardti juures. Pärast akadeemia lõpetamist töötas mõnda aega õpetaja juures abilisena.^[viide?]

1892. aastal käis Eestis ja maalis Otepääl, Päidlas ja Peipsi randadel ning portreteeris teiste hulga ka näiteks Karl Eduard Sööti ja Matthias Johann Eisenit.^[1]

1901 läks Pariisi, töötas portretistina. Sealt siirdus varsti Saksamaale, kus asutas Lothringeni (praegune Thionville) maakonnas väikeses Diedenhofi linnakeses maalikooli ohvitseride naistele. 1914. aastal sulges Diedenhofi kunstikooli ja asus 1914. aastal elama Düsseldorfi ^[1]^[2], kus üritas hakata tootma mittetuhmuvat valget värvi. See ettevõtmine aga ebaõnnestus, kunstnik laostus rahaliselt ning hakkas jooma. Tõnis Grenzstein suri 1916. aastal Düsseldorfi haiglas ning tema õiget surmakuupäeva ei teata. Ta suri kas veebruaris või teistel andmetel suvel 1916. Ta on maetud Düsseldorfi Põhjakalmistule^[3].

Looming

Tõnis Grenzsteini maaliloomingusse kuuluvad Düsseldorfi koolkonnale omased pruunika koloriidiga argiselt realistlikud portreed. Lisaks on ta viljelenud natüürmorti ning lille- ja maastikumaali. Ta on loonud Vanemuise seltsile "Vanemuise laulu" teemalised lavaeesriided, mille puhul tõstis Eduard Ahas esile realistlikku rahvusromantilist teemakäsitlust ja maalitehnilist värskust.^[1] Tõnis Grenzsteini loomingu hulka kuuluvad Nõo ja Emmaste kiriku altarimaalid. Ta illustreeris Karl Eduard Söödi luulekogu "Rõõm ja mure" (1894).^[viide?]

Tõnis Grenzstein oli ka üks esimesi, vähemalt mõnda aega järjekindlalt tegutsenud eesti karikaturiste. 1880. aastatest joonistas karikatuure oma venna Ado Grenzsteini toimetatud Olevikule, Oleviku Naljalisale (1883) ja Oleviku Nalja-kalenderisse^[4], aidates naeruvääristada venna poliitilisi vastaseid.^[viide?]

Kuigi Tõnis Grenzsteini looming on mahult tagasihoidlik ja sageli ka teostuselt abitu, tuleb temas ikkagi näha üht eesti kunsti teerajajat – kui mitte maali-, siis vähemalt raamatukunsti ja karikatuuri alal. Igal juhul vajaksid nii tema elu kui ka looming tundmaõppimist.^[5]