Tõlet (almanahh)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Tõlet" oli Hubert Jakobsi toimetatud masinkirjas paljundatud omakirjastuslik kirjandusalmanahh 1970ndate lõpul. Seda ilmus kolm numbrit.

Almanahh sai oma nime taarausuliste kaelas kantava ripatsi tõleti järgi.

1978. aastal ilmus ennast taarausuliseks kuulutanud Jakobsi ja Tõnn Sarve koostöös almanahhi kaks esimest numbrit. Kersti Undi hinnangul oli "Tõlet" osaliselt mõeldud KGB ennetava provokatsioonina, et igasugust isetegevust välja juurida. Kahest esimesest numbrist KGB teadis, kolmandast aga mitte.[1]

Tõnn Sarv kirjeldas "Tõleti" sündi nii: "1978. aasta paiku algas uus elavnemine. Juhtivaks figuuriks Tartus tõusis Hubert Jakobs, kes, tõsi küll, juba algusest peale tundus veidi kahtlasena. Aga tema energia oli märkimisväärne. Olin talle aeg-ajalt nõuandjaks ja soovitajaks. Ta kuulutas ennast taarausuliseks, andis välja mitu numbrit masinkirjalist kirjandusalmanahhi "Tõlet", trükkis ümber mitmete Välis-Eesti luuletajate kogusid "Tõleti raamatukogu" seerias, lõpuks andis välja seitse numbrit ajalehte "Poolpäevaleht", mis hoolimata oma mõnekümnelisest tiraazhist oli väga laialdaselt tuntud ja loetav. Lõpuks avalikustas Jakobs oma sidemeid KGB-ga, jättes oma saavutused mitmetimõistetavaks."[2]

"Tõleti" esimese numbri avab Peeter Ilusa pikk irooniline lugulaul "Olegi kiljatus", mida autor nimetas eeposeks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]