Avo Üprus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Avo Üprus (sündinud 10. jaanuaril 1954) on eesti vaimulik ja kirjanik.

Ta on tegelenud kuriteoennetuse ja ohvritoega.[1] Ta on Tallinna linnavolikogu liige ning IRL-i volikogu ja Tallinna juhatuse liige.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas põhikooli aastal 1969 Tartu 8. Keskkoolis. Ta on õppinud Viljandi Kultuurhariduskoolis näitejuhtimist (ei lõpetanud). Aastal 1980 lõpetas ta Keila Kaugõppekeskkooli.[2]

Üprus ordineeriti 20. märtsil 1991 aseõpetajaks, õpetajaõigused sai 11. jaanuaril 2001. Ta lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi 1999. aastal, sotsiaalteaduse magistriks sai aastast 2001.[3]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastatel 1991–1996 ja 2016–2018 Tallinna praostkonna vikaarõpetaja, 1991–1996 Tallinna Peeteli koguduse hooldajaõpetaja ja 2000–2016 sama koguduse õpetaja. Aastast 2018 on ta Harkujärve koguduse hooldajaõpetaja.

Aastatel 2003–2007 oli ta riigikogu (X koosseisu) liige. Töötas ta regionaalministri nõunikuna 2007–2011.[3] Aastal 2013 osales Üprus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.[4]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Üprus on abielus, tal on kaks poega ja kaks tütart.[1] Tema ema on arst ja pedagoog Anne Schotter, kasuisa Leo Schotter, emapoolne vanaisa neuroloog Voldemar Üprus, vanatädid kunstnik Hilda Üprus ja kunstiajaloolane Helmi Üprus.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1995 – "Müütide varjust" (luulekogu)
  • 1998 – "Ajaraamat" (luulekogu)
  • 1990 – "Koopainimesed" (proosa)
  • 1990 – "Hälin ja aeg" (luulekogu)
  • 2000 – "Õigus halastusele"
  • 2003 – "Akvaariumihaid"
  • 2013 – "Eluaegne vangistus"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]