Kevade (film)

Kevade
Žanr	draama
Režii	Arvo Kruusement
Produtsent	Kullo Must
Stsenaarium	Kaljo Kiisk; Voldemar Panso
Peaosades	Aare Laanemets; Margus Lepa; Ain Lutsepp; Arno Liiver; Riina Hein
Muusika	Veljo Tormis
Operaator	Harry Rehe
Filmistuudio	Tallinnfilm
Aasta	valmis 1969, esilinastus 1970
Kestus	84 minutit
Riik	Eesti NSV, Nõukogude Liit
Keel	eesti
	IMDb profiil
	movies.ee profiil

"Kevade" on 1969 valminud Eesti film, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".

2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel.^[1] 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks^[2].

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Ervin Abel – papa Kiir
Rein Aedma – Jaan Imelik
Tõnu Alveus – Lesta
Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri
Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu
Ita Ever – Arno ema
Raul Haaristo – Vipper
Riina Hein – Raja Teele
Arnold Kasuk – Kirikuõpetaja
Kaljo Kiisk – Kristjan Lible
Heikki Koort – Peterson
Aare Laanemets – Joosep Toots
Silvia Laidla – Köögi-Liisa
Margus Lepa – Georg Adniel Kiir
Arno Liiver – Arno Tali
Ain Lutsepp – Tõnisson
Leonhard Merzin – õpetaja Laur
Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl
Heido Selmet – Visak
Evald Tordik – saunamees

Muu personal[muuda | muuda lähteteksti]

Monteerija – Ludmilla Rozenthal
Kunstnik – Linda Vernik
Kostüümikunstnik – Krista Kajandu
Jumestuskunstnik – Rostislav Nikitin
Režissööri I assistent – Heiki Roots
Režissööri assistent – Mall Jaakson
Helioperaator – Harald Läänemets
Operaatori assistent – Alfred Eljas
Operaatori assistent – Enn Putnik
Toimetaja – Silvia Kiik
Dirigent – Eri Klas

Filmi kaks versiooni[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Jaanuaris 1970 tehti pärast ümbermonteerimist uus koopia, mis on ka "Kevade" ametlikult kinnitatud kinoversioon. See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen, kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ning hüüab: "Näe, ära tõin!"

Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon.

Enamik koopiaid tehti ametlikust versioonist, millest on säilinud ka duubelpositiiv. Seda kasutati ka filmi taastamisel.

Film "Kevade" koosnes 9 osast ehk filmirullist. Algselt olid nende osade pikkused sellised: I – 282 m, VII – 292 m ja IX – 249 m. Pärast kärpimist ja ümber monteerimist olid pikkused järgmised: I – 258m, VII – 285m ja IX – 234m. Kärped: I – 7 plaani, VII – 2+2 plaani, IX – 3+2+1+1+2+1 plaani.

2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist.

"Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus.

Esilinastus ja taaslinastus[muuda | muuda lähteteksti]

Esilinastus
- 1. jaanuar 1970 Soome
- 3. jaanuar 1970 Eesti
Taaslinastus
- 13. aprill 2006 Eesti

Film arvudes[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat.

Filmi pealkiri teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]

"Весна" – vene keeles
"The Spring" – inglise keeles
"Tavasz" – ungari keeles
"Kevät" – soome keeles
"Våren" – rootsi keeles
"Vesna" – tšehhi keeles

Muid fakte[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi pikkus on 2686 meetrit.
Algselt mängis filmis Tootsi Riho Siren, kuid pahanduste pärast ta eemaldati filmist. Filmi on jäänud stseen Riho Sirenist seal, kus Toots uisutab jõel.
30. aprillil 2012 valiti film sajandi (1912–2012) parimaks^[3].
Enne Kevade filmi ei olnud Eestis tehtud ühtegi mängufilmi, kus peaosalisi oleks kehastanud lapsed. Varem mängisid lapsi alati täiskasvanud, samuti teatris.
Episoodid, kus Teele ja Arno hulbivad jääaugus, filmiti hoopis suvel Kloostrimetsas. Jääauk koosneb küünlarasvast. Jäätunud jõe stseenid filmiti Talleksi hokiväljakul. Samuti filmiti suvel ka saunastseen, lume asemel oli tuletõrjevaht.
Filmimise ajal käisid noored kohalikus koolis ja hinded olid paremad kui enne.
Ain Lutsepp ei soovinud filmis üldse mängida ja jättis kohale tulemata, aga tema vanem vend tuletas meelde, et kui lubadus antud, siis peab ka seda pidama.