Kevade (film)
| Žanr | draama |
|---|---|
| Režii | Arvo Kruusement |
| Produtsent | Kullo Must |
| Stsenaarium | Kaljo Kiisk Voldemar Panso |
| Peaosades | Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver Riina Hein |
| Muusika | Veljo Tormis |
| Operaator | Harry Rehe |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | valmis 1969, esilinastus 1970 |
| Kestus | 84 minutit |
| Riik | Eesti NSV, Nõukogude Liit |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
| movies.ee profiil | |
"Kevade" on 1969 valminud Eesti film, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".
2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel.[1] 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks[2].
Sisukord
Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ervin Abel – papa Kiir
- Rein Aedma – Jaan Imelik
- Tõnu Alveus – Lesta
- Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri
- Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu
- Ita Ever – Arno ema
- Raul Haaristo – Vipper
- Riina Hein – Raja Teele
- Arnold Kasuk – Kirikuõpetaja
- Kaljo Kiisk – Kristjan Lible
- Heikki Koort – Peterson
- Aare Laanemets – Joosep Toots
- Silvia Laidla – Köögi-Liisa
- Margus Lepa – Georg Adniel Kiir
- Arno Liiver – Arno Tali
- Ain Lutsepp – Tõnisson
- Leonhard Merzin – õpetaja Laur
- Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl
- Heido Selmet – Visak
- Evald Tordik – saunamees
Muu personal[muuda | muuda lähteteksti]
- Monteerija – Ludmilla Rozenthal
- Kunstnik – Linda Vernik
- Kostüümikunstnik – Krista Kajandu
- Jumestuskunstnik – Rostislav Nikitin
- Režissööri I assistent – Heiki Roots
- Režissööri assistent – Mall Jaakson
- Helioperaator – Harald Läänemets
- Operaatori assistent – Alfred Eljas
- Operaatori assistent – Enn Putnik
- Toimetaja – Silvia Kiik
- Dirigent – Eri Klas
Filmi kaks versiooni[muuda | muuda lähteteksti]
1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Jaanuaris 1970 tehti pärast ümbermonteerimist uus koopia, mis on ka "Kevade" ametlikult kinnitatud kinoversioon. See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen, kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ning hüüab: "Näe, ära tõin!"
Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon.
Enamik koopiaid tehti ametlikust versioonist, millest on säilinud ka duubelpositiiv. Seda kasutati ka filmi taastamisel.
Film "Kevade" koosnes 9 osast ehk filmirullist. Algselt olid nende osade pikkused sellised: I – 282 m, VII – 292 m ja IX – 249 m. Pärast kärpimist ja ümber monteerimist olid pikkused järgmised: I – 258m, VII – 285m ja IX – 234m. Kärped: I – 7 plaani, VII – 2+2 plaani, IX – 3+2+1+1+2+1 plaani.
2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist.
"Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus.
Esilinastus ja taaslinastus[muuda | muuda lähteteksti]
- Esilinastus
- Taaslinastus
Film arvudes[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat.
Filmi pealkiri teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]
- "Весна" – vene keeles
- "The Spring" – inglise keeles
- "Tavasz" – ungari keeles
- "Kevät" – soome keeles
- "Våren" – rootsi keeles
- "Vesna" – tšehhi keeles
Muid fakte[muuda | muuda lähteteksti]
- Filmi pikkus on 2686 meetrit.
- Algselt mängis filmis Tootsi Riho Siren, kuid pahanduste pärast ta eemaldati filmist. Filmi on jäänud stseen Riho Sirenist seal, kus Toots uisutab jõel.
- 30. aprillil 2012 valiti film sajandi (1912–2012) parimaks[3].
- Enne Kevade filmi ei olnud Eestis tehtud ühtegi mängufilmi, kus peaosalisi oleks kehastanud lapsed. Varem mängisid lapsi alati täiskasvanud, samuti teatris.
- Episoodid, kus Teele ja Arno hulbivad jääaugus, filmiti hoopis suvel Kloostrimetsas. Jääauk koosneb küünlarasvast. Jäätunud jõe stseenid filmiti Talleksi hokiväljakul. Samuti filmiti suvel ka saunastseen, lume asemel oli tuletõrjevaht.
- Filmimise ajal käisid noored kohalikus koolis ja hinded olid paremad kui enne.
- Ain Lutsepp ei soovinud filmis üldse mängida ja jättis kohale tulemata, aga tema vanem vend tuletas meelde, et kui lubadus antud, siis peab ka seda pidama.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kriitikud valisid Eesti parimaks filmiks "Sügisballi"" ERR, 18. november 2011
- ↑ "Eesti sajandi film on "Kevade"" ERR, 30. aprill 2012
- ↑ Sajandi parimaks filmiks valiti «Kevade» Postimees, 30.04.2012 20:11
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Klaassen, Olaf-Mihkel (1977). «Kevade» tee ekraanile. Tallinn: Eesti Raamat. pp. 63 lk.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kevade andmekogus IMDb (inglise)
- Lisainfo Filmiveeb.ee-st
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Arvo Kruusementi rõhus «Kevadet» tehes vastutuse koorem" (Postimees 12.04.2006)
- Kevade-mehe elusügis Naistemaailm.ee
- "Täies hiilguses "Kevade" jõudis DVD-le" (Postimees 06.02.2007)
- “Kevade” saladus: Toots vahetati filmivõtete ajal välja Eesti Päevaleht, 26. september 2000
- Arno Liiveri lugu: "Kevadest" tuntud romantilise Arno asemel leiti eest stressis mees (Delfi 25. mai 2012 20:30)
