Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival on heliloojatele Kappidele pühendatud festival Suure-Jaanis ja Põhja-Sakala vallas, mida korraldatakse alates 1998. aastast jaanipäeva eel – 17.–23. juunil. Traditsioonilistele kontsertidele lisanduvad kontsert-etendused, foto- ja kunstinäitused, lõunatunnid, kus loovisikud räägivad oma tegemistest, vaimulik laulupäev, aiakohvikute päev ning palju muud.
Aastast 2007 toimuvad eri instrumente (tšello, trompet, orel, metsasarv, klaver, ...) mängivate noorte interpreetide ja lauljate (Mart Saare nimeline lauljate konkurss) konkursid. Toimunud on ka Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss "Uus laul".
Festivali korraldab Põhja-Sakala vald koostöös Rahvusvahelise Artur Kapi Ühinguga. Koostööd tehakse ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga – pikaaegne koostööpartner oli Eesti Kontsert.
Festivali algatasid omaaegne Suure-Jaani kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja Eesti Kontserdi produtsent organist Andres Uibo. viimane on ka festivali kunstiline juht. Tiiu Siim oli festivali Suure-Jaani-poolseks peakorraldajaks aastatel 1998–2003, 2004–2007 tegi seda tööd Maret Aaboja, aastatel 2008–2012 ja 2015–2017 Anneli Kundla, aastatel 2013–2014 Kätlin Kink, aastal 2018 Priit Toobal ning aastast 2019 Aire Levand.
Suure-Jaani muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdikohtadeks on Suure-Jaani Johannese kirik, heliloojate Kappide majamuuseum, Olustvere loss ja leivakoda, Hüpassaare rabasaar, Suure-Jaani Peeter-Pauli kirik, Suure-Jaani Gümnaasiumi aula ja suur saal, Kondase maja sinine saal, kohvik Arturi Juures. Esinemispaigad on olnud ka tuletõrjetorn, jahimaja, Lõhavere linnamägi, Lahmuse mõis, Lubjassaare talumuuseum, Olustvere viljahoidla, Energia talu teemaja, Vanaõue puhkekeskus, Vastemõisa viljahoidla, Tääksi veski, Lahmuse veski jpm.
Kõige rohkem huvilisi toob kohale "Päikesetõusukontsert", mis toimub 23. juuni öösel kell 3 Soomaal Hüpassaare rabasaarel, kus muusikale lisaks saab nautida kaunist päikesetõusu – "Päikesetõusukontsert" lõpeb traditsiooniliselt päikesetõusu ajal Edvard Griegi "Hommikumeeleoluga" süidist "Peer Gynt".