Arutelu:Suur Munamägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas on ikka kindel, et 1870. aastal olid Eestis baarid? Ja mis laevad need Võrumaal seilasid? --IFrank (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 18:19 (EET)

Nüüd leidsin, aga ikka tuleks täpsustada. http://www.suurmunamagi.ee/index.php?page=16 --IFrank (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 18:35 (EET)
Laevajutt on imelik, ega inimesed ka 1812. aastal nii rumalad olnud. Pigem võiks uskuda, et seda peeti sõjaliseks ohuks - samal aastal jõudsid Prantsuse väed ju Lätti. Vaja oleks konkreetseid allikaid, mis võivad kuskil arhiivis täiesti ollagi.

+ "Kolmas torn ehitati teise torni, kasvatades torni 12 meetri kõrguseks." ~ Pietadè 31. jaanuar 2014, kell 18:25 (EET)

See on imelik väljendus. Teise torni sisse või peale või...?

Üldse kõneleb artikkel peamiselt torni(de)st ja väga vähe mäest endast. Ei ole legende, ei kajastusi kultuuris, isegi täpset kõrgust ei olnud. Nõukogudeaegseid mõõtmisi ja meetodeid peaks täpsemalt kajastama, samuti arutelusid, mis vahel on olnud mäe kõrgendamise teemal.

Sihtasutus kirjutab Viljo ja torni koduleht Veljo Kaasikust. Rein vaikib ta üldse maha. Mis toimub? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.111.65 (arutelukaastöö).


Vihelik, minu meelst tuleks küll öelda "mäe" asemel "küngas". Kõnekeeles võidakse kirjeldada Suurt Munamäge kui mäge, aga sisuliselt on ju tegu künkaga. Selline mägede ja küngaste eristus on eestikeelses kirjanduses levinud. Pikne 17. veebruar 2020, kell 16:14 (EET)

Künka/mäe eristus sõltub kontekstist ja traditsioonist. Ingliskeelsetes maades, kus mägesid palju, on mõnel pool paika pandud kokkuleppeline kõrgus, millest ühele poole jäävad terminoloogilised mäed ja teisele künkad (nt 1000 jalga). Eesti keelde pole sõna 'mägi' tekkinud tühjale kohale, lihtsalt Eesti kontekstis on latt palju madalamal. Seletava sõnaraamatu järgi võib Eestis mäeks nimetada moodustist, mille suhteline kõrgus on 50m. --Vihelik (arutelu) 17. veebruar 2020, kell 18:41 (EET)
Eesti traditsioonis minu meelest ongi kasutusel eeskätt see 200 meetri kriteerium, mille ka EKSS ära toob. Sellest tuleneb üldteadmine, et Eestis mägesid pole, vt nt [1].
Pean tunnistama, et 50 meetri kriteeriumit, mille EKSS sulgudes lisab, polnud ma seni kuulnud. Kas sellest lähtuvalt on tegelikult kuskil Eesti pinnavorme liigitatud? Ma oletan, et see kriteerium pole levinud. Pikne 18. veebruar 2020, kell 20:06 (EET)

VE2006 ja EE1990 toovad ära selle neljaks jaotamise väike|keskmine|suur|hiid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%BCngas2 --WikedKentaur (arutelu) 18. veebruar 2020, kell 20:21 (EET)

Baltimaade kõrgeimaks mäeks nimetamine praeguses artiklis on igaljuhul kahtlane. --WikedKentaur (arutelu) 18. veebruar 2020, kell 20:29 (EET)

EE antud meil kehtiva kokkuleppelise traditsiooni järgi jäägu siis siiski mäeks. Eesti ja inglise keeles on sõnal mägi / mountain kognitiivselt täiesti erinev sisu, me ei pea ennast vägisi inglise keele sängi suruma. --Vihelik (arutelu) 18. veebruar 2020, kell 20:59 (EET)
Ma ei saa aru, kuidas inglise keel siia puutub. See 200 m kriteerium ei näi ingliskeelses maailmas levinud olevat.
Eesti küngaste nimedes muidugi kasutatakse sõna "mägi". Nimetada võib asju kuidas tahes. Siin on seevastu küsimus selles, kuidas kasutame termineid "mägi" ja "küngas" definitsioonides ja mujal tekstis. Pikne 19. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)
Võib-olla oli kunagine esitus à la "Suurmuna mägi"
"kõrgeim küngas" tekitab küsimuse "madalaimast künkast"..., suurmuna küngas...
viidatud EKI allikat vaadates tärkab ka sõnaühend suurmunahunnik...✅ Pietadè (arutelu) 19. veebruar 2020, kell 22:39 (EET)
Pikne, arvan üsna kategooriliselt, et peame jääma oma traditsiooni ja terminoloogia juurde. Vabandust väga, aga normaalse emakeeletunnetusega inimese jaoks kõlab "küngas" siin kontekstis kantseliidina. Nagu eespool riivamisi vihjatud, pole Eestis (erinevalt nt Ühendkuningriigist) ükski komisjon määranud, mis piirist alla poole ei tohiks mäest rääkida. Eesti keeletraditsioon on tekkinud koostoimes kohaliku pinnamoega, sest Sinu mõttes "mägesid" meil kunagi olnud pole. Ole kena ja veena mind ümber, vastasel korral pööran Su muutused tagasi. --Vihelik (arutelu) 19. veebruar 2020, kell 23:04 (EET)
Minu jaoks hetkel probleem lahendatud, Pietadè osalt muutis tagasi, osalt sõnastas ümber. --Vihelik (arutelu) 19. veebruar 2020, kell 23:25 (EET)
Just Eesti traditsioonist ma lähtusingi. Lisaks Relve artiklile (ülal viidatud) veel: näiteks siin kooliõpikus on antud 200 m kriteerium ja on öeldud: "Seega on Suur Munamägi küngas." Näiteks looduspargi brošüüris nimetatakse Suurt Munamäge künkaks. Nii et tegu ei ole kindlasti vaid minu mõttes küngaste ja mägedega.
Mulle jäi mulje, et oled "künkaga" nõus, kui nõustusid meie traditsioonist ja EE-st lähtuma, aga nüüd märkan, et sa vist tõlgendasid EE-s öeldud vastupidi (jäägu siis siiski mäeks). EE-s on lisaks 200 m kriteeriumile mainitud tõesti ka 50 m kriteeriumit, aga ei ole öeldud, et see on Eesti pinnavormide kohta õigem. Samuti ei õnnestu mul leida allikat, kus Eesti pinnavorme käsitledes termineid tegelikult nii (50 m kriteerium) kasutatakse, erinevalt allikatest, mis kasutavad 200 m kriteeriumit. ENE köide on välja antud 1972. aastal, nii et võib-olla kuskil vanemates allikates on nii olnud.
Sa väidad, et "küngas" on inglise keele mõju või kantseliit, aga ei ütle, kust seda võtad.
Minu poolest ei pea ütlema definitsioonis tingimata "küngas". Küllap võib öelda ka üldisemalt "kõrgendik" või ehk ka ebamääraselt "koht" nagu EE-s. Aga samas näe ma põhjust mitte öelda lisaks ka, et tegu on täpsemalt künkaga või põhjust sõna "küngas" vältimiseks.
Igatahes ei kõlba sõnaraamat (EKSS) sisulises asjas viiteks ja pealegi on seal ära toodud ka tavapärane 200 m kriteerium, mille järgi on Suur Munamägi küngas. Pikne 20. veebruar 2020, kell 11:44 (EET)
Jään arvamusele, et nt Toomemägi jms ei vaja selgitust liitsõna teise poole kohta...
ja nt sugude võrdõigustamise korral ei nõustu teisendusega Kalevipoeg→Kalevimees(soost)järglane jne. ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)
Ettepanekut Suurt Munamäge ümber nimetada polnudki. Nagu öeldud, nimi võib olla milline tahes. Selle järgi ei saa tingimata öelda, millega on sisuliselt tegu. Näiteks Sulevimäe nimes on ka liigisõna "mägi", aga tegu on tänavaga, mitte mäega.[2] Pikne 21. veebruar 2020, kell 21:07 (EET)
Eksid, osaliselt, nimelt oli/on nt "Sulevimägi" ühe mõne sajandi eest u kahe jahikoera eest Maarjamaale vahendatud isiku ja tema järeltulijate perekonnanimi...✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:32 (EET)
Vikipeedia ei tee (peamiselt pädevuse puudumise tõttu) ettepanekuid...
Mnjah, mina mõtlesin, et suleveid täis / sulevitega täidetud vms; keel siis „imeb“ loomulikus arengus/kasvus endasse kogum(e)i(d) mõisteid, milline tegevus lõpeb (teisendub?) keele(kandja(te)) evolutsiooni/elimineer(u)imisega...;✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:27 (EET)
Ei ole ju Vikipeedia ettepanek. Ettepanek on just nimelt lähtuda traditsioonilisest terminikasutusest. Viited leiad ülalt. Mis ülejäänud kommentaari putub, siis ma ei hakka oletama, mida öelda tahad. Pikne 22. veebruar 2020, kell 10:31 (EET)