Study in Estonia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Study in Estonia" on sihtasutuse Archimedes projekt, mis tutvustab rahvusvaheliselt õppimisvõimalusi Eestis[1].

Projektis "Study in Estonia" osalevad Eesti kõrgkoolid, kus saab õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppekaval. "Study in Estonia" alustas tegevust 2008. aastal. Projekti tegevus on mõeldud eelkõige välismaa noortele, kes otsivad õppimisvõimalusi kodumaast kaugemal. Ettevõtmist koordineerib sihtasutus Archimedes ning rahastab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames.

Ülikoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Projektis tegutsevad Eesti kõrgkoolid, kus saab õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekava) ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval.

2012. aastal õppisid välismaalased järgmise seitsme ülikooli kraadiõppekavadel:

Heade tavade lepe[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise heade tavade lepe allkirjastati kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorite poolt 2007. aasta detsembris. Lepe valmis Eesti Rektorite Nõukogu, Haridus- ja teadusministeeriumi ja SA Archimedese koostöös. Hiljem on leppega ühinenud mitmed Eesti kõrgkoolid. Rahvusvahelistumise heade tavade leppe eesmärk on sätestada kohustused ja ülesanded, mille liitunud kõrgkoolid omaks võtavad ja mille järgimist kinnitavad. Head tavad on aluseks kõrgkoolide tegevusele rahvusvahelistumise valdkonnas.

Eesti kõrghariduse maine[muuda | muuda lähteteksti]

2011/2012. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides kraadiõppes ligi 1600 välisüliõpilast. Lisaks neile oli Eestis üle 900 Erasmuse vahetusüliõpilase ning üle 300 suve- ja talvekoolides osaleja. "Study in Estonia" tegevust on tunnustanud mitme riigi hariduseksperdid.

Vahemikus 2008–2013 kahekordistus Eestis õppivate kraadiõppe üliõpilaste arv.[2]

ISB 2009[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta kevadel viis Briti uuringufirma I-Graduate läbi järjekordse üleeuroopalise välisüliõpilaste uuringu International Student Barometer, milles osalesid esmakordselt ka Eesti ülikoolid.

Peamised valdkonnad, milles Eesti Euroopa ülikoolide keskmise ületas, seostuvad meie elukeskkonnaga. Eesti edestas Ühendkuningriiki, Hollandit, Hispaaniat ja Belgiat. Eesti plussideks peeti avatust, turvalisust ja sooje inimsuhteid nii koolis kui väljaspool, aga ka laialt kättesaadavat tasuta internetiühendust, mis on välismaal viibivale noorele oluline.

Eestis õppinud välisüliõpilased hindasid ka eluaseme kvaliteeti, eluaseme- ja elamiskulusid ning kokkukuuluvust sõpradega Euroopa keskmisest tunduvalt paremaks. 75% vastajaist soovitaks Eestit sõpradele ja tuttavatele.[3]

ESN Survey 2010[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti on üleeuroopalise Erasmus Student Network Survey üliõpilasmobiilsuse küsitluse põhjal riik, kus rahulolu sihtriigis viibimisega on Euroopa kõrgeim. Euroopa ühele suuremale üliõpilasküsitlusele vastas üle 8400 üliõpilase, kes õppisid välisriigis vähemalt ühe semestri. Peamine eesmärk oli uurida, millised on välismaal õppimise kasutegurid. Lisaks uuriti mobiilsete üliõpilaste majanduslikku olukorda, nende ootusi vahetussemestri suhtes ja ka seda, millisel määral aitavad mobiilsusele kaasa üliõpilasorganisatsioonid. Lisaks selgus paremusjärjestus sihtriikidest, kus veedetud semester oli meeldivaim ja rahulolu õppetööga suurim.[4]

Välisüliõpilaste rahulolu elukeskkonnaga[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti edestas rahulolu sihtriigis viibimise 5 punkti skaalal oma tulemusega (4,74) teisi riike veenvalt. Esiviisikusse kuulusid veel Portugal (4,62), Austria (4,61), Rootsi (4,58) ja Ungari (4,56). Tulemuste järgi hindavad välisüliõpilased Eestis nii infrastruktuuri taset kui ka kõrgkoolide ja ülikoolide tugistruktuuride ja üliõpilasorganisatsioonide jõupingutusi.[5]

Välisüliõpilaste rahulolu õppetasemega[muuda | muuda lähteteksti]

Õppetööga rahulolu arvestuses sai Eesti 10. tulemuse (4,15). Esiviisikus olid USA (4,32), Taani (4,28), Šveits (4,26), Iirimaa (4,23) ja Rootsi (4,22). Eesti ületas Euroopa keskmise (4,06), edestades muuhulgas ka Soomet, Norrat, Suurbritanniat, Belgiat ning kõiki Ida-Euroopa ja Vahemere maade riike. Kõige kehvema õppekvaliteediga riigid on üliõpilaste meelest Kreeka (3,68), Ungari (3,85) ja Prantsusmaa (3,89).[6]

ISB 2011[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta uuringus oli vastajaid üle 209 000 ja hinnanguid andsid 16 riigi (mujalt USA, LAV, Singapur, Austraalia, Kanada, Hongkong, Malaisia, Uus-Meremaa; Euroopast Eesti, Soome, Saksamaa, Ühendkuningriik, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rootsi) ülikoolides õppivad välisüliõpilased. Uuringu andmetel on meie kõrgharidusega rahul 90% uuringus osalenud välisüliõpilastest (keskmine 88%). Eesti edestab paljusid riike kolmes valdkonnas: ülikoolide tugistruktuurid, elukeskkond ja Eestisse saabumist puudutavad teenused. Positiivsete tulemuste kõrval jäävad Eesti ülikoolid õppekvaliteedis maailma parimatele alla.[7]

Eesti kõrghariduse tutvustamine ja turundus[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal loodi Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turundamise kontseptsioon ja uus visuaalne identiteet. "Study in Estonia" koostab igal aastal ka trükised, mis tutvustavad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe võimalusi, stipendiume, Eesti ülikoole ning nii kraadiõppe- kui ka vahetusüliõpilastele sobilikke kõrgkoole ja rakenduskõrgkoole.

Projekti raames valmivad kõigile Eestisse saabuvatele välisüliõpilastele tervituskotid, milles on Eestit tutvustavad materjalid ning ülikoolide õppetegevuse info.[8] Lisaks valmib ka raamat "Survival Guide for International Students in Estonia", mille saab kõrgkoolide kaudu iga Eestisse õppima tulnud vahetus- ja kraadiõppe üliõpilane.

Eesti kõrgkoolid käivad õppekavasid tutvustamas "Study in Estonia" egiidi all rahvusvahelistel haridusmessidel ning korraldavad välisülikoolides parimate Eestis õpetatavate ingliskeelsete õppekavade töötubasid. Järjepidev koostöö toimub Eesti välisesinduste ja välisriikide saatkondadega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]