Starlink

Allikas: Vikipeedia
Logo

Starlink on USA ettevõtte SpaceX arendusprojekt suure jõudlusega odava satelliidi platvormi loomiseks, mille ülesandeks on pakkuda tehiskaaslaste vahendusel internetti. Kavas on viia kolmele maalähedasele orbiidile ligi 12 000 tehiskaaslast. Kümnendi pikkuse projekti disaini, ehitus ja orbiidile viimine läheb mai 2018. aastal SpaceX hinnangul maksma 10 miljardit dollarit.[1]

Projekti hakati ellu viima 2015. aastal. Esimesed kaks prototüüpi viidi orbiidile veebruaris 2018. Konstellatsiooni esimesed 60 tehiskaaslast viidi orbiidile 24. mail 2019.[2] Järjekordse 60 tehiskaaslase orbiidile viimisega 7. jaanuaril 2020 kasvas Starlinki tehiskaaslaste arv orbiidil 182-ni.

Starlinki satelliidid Šveitsi mägede kohal, jäädvustatud Mürrenis 2021. aastal

Esimesed 1600 tehiskaaslast viiakse 550 kilomeetri kõrgusele. Järgmised 2800 tehiskaaslast on kavas viia 1150 km kõrgusele ning 7500 tehiskaaslast 340 km orbiidile.

Starlink peab võtma oma kanda suure osa globaalsest lairibasidest. Tehiskaaslaste elueaks on kavandatud viis kuni seitse aastat. Kasutusest välja viidud tehiskaaslased viiakse madalale orbiidile, kus nad peaksid umbes aasta jooksul sisenema atmosfääri ja ära põlema.

Konstellatsiooni kommertskasutus algab 2020. aastal.

Starlink
Tootja SpaceX
Riik USA
Valdkond Interneti pakkuja
Veebisait starlink.com
Tootja SpaceX
Andmed
Kosmoseaparaadi tüüp Väike satelliit
Stardimass

v 0.9: 227 kg

v 1.0: 260 kg
Tootmine
Staatus aktiivne
Orbiidil 1558
Esimene lend 22. veebruar 2018
Viimane lend 9. mai 2021
SpaceX satelliidi arendustehas. Redmond, Washington. Kasutusel 2015–2018
SpaceX juhatuse liige Steve Jurvetson Starlinki kasutaja terminaliga
Starlinki satelliitide arv orbiidil alates maist 2019

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2015–2017[muuda | muuda lähteteksti]

SpaceX avalikustas 2015. aasta jaanuarist plaanist ehitada satelliitvõrgustik, mis kataks kuni 50% globaalsest lairibasidest ja kuni 10% linnades. Elon Musk ütles, et praegu on rahuldamata suur nõudlus odavast ülemaailmsest internetiühendusest.[3]

SpaceX arendustehase avamine Redmondis tehti teatavaks 2015. aasta jaanuaris. Algselt oli plaanis värvata kuni 60 inseneri, mis tõuseks kuni 1000ni aastaks 2018. Aastaks 2018 tegutses ettevõte 2800 m2 rendipinnal ja 2017. aasta jaanuaris võttis juurde teise 2800 m2 tehase, mõlemad Redmondis. 2018. aasta augustis SpaceX koondas kõik oma operatsioonid suuremasse kolme majaga tehasesse Redmond Ridge Corporate Center, et toetada satelliidi ehitus, kui ka arendust.[4]

2016. aasta juulis SpaceX omandas 740 m2 pinna Californias.[5]

2016. aasta jaanuaris ettevõte avalikult teatas plaanist kahest prototüüp satelliidist kosmoses 2016. aasta jooksul ja töötavast võrgustikust aastaks 2020.

SpaceX plaan oli ebatavaline kahel põhjusel:

  • Ettevõte kavatses ära kasutada vähe kasutatud V-riba kommunikatsiooniriba
  • Kasutada uut ülimaalähedat orbiiti umbes 340 km kõrgusel, kus atmosfääri õhutakistus on suur, mis tähendab lühikest orbiidi eluiga.
    2017. SpaceX omandas Starlinki kaubamärgi oma satelliit võrgustikule, mis oli inspireeritud raamatust "The Fault in Our Stars".[6]

2017. lõpus SpaceX esitas dokumendid föderaalsele sidekomisjonile (FCC), et täpsustada oma kosmosepürgi eemaldamise plaani.

2018–2019[muuda | muuda lähteteksti]

2018. märtsis FCC andis loa SpaceX-ile

2018. novembris sai SpaceX loa paigaldada 7518 lairiba satelliiti, lisaks eelmisele 4425. Algsed 4425 satelliiti oli taotletud 2016, mille orbiit oleks 1110 km kuni 1325 km. Uus luba andis kasutada ülimaalähedast orbiiti 325 km kuni 346 km kõrgusel.[7]

SpaceX algne plaan 2019 oli 12 000 satelliiti lasta kolmele orbiidile:

  • Esimene: 1440 satelliiti 550 km kõrgusel
  • Teine: 2825 Ku-sagedusala ja Ka-sagedusala satelliiti 1110 km kõrgusel
  • kolmas: 7500 V-riba satelliiti 340 km kõrgusel

Kokkuvõttes oli plaan üles saata 12 000 satelliiti, see arv tulevikus võib suureneda kuni 42 000-ni.[8]

2020–2021[muuda | muuda lähteteksti]

Neljanda mai 2021 seisuga on SpaceX orbiidile saatnud 1565 Starlinki satelliiti, kaasaarvatud demosatelliidid Tintin A ja B.[9] SpaceX plaanib üle saata kuni 60 satelliiti iga Falcon 9 lennuga, mis stardib peaaegu iga 2 nädala tagant aastal 2021.

2020. aasta aprillis SpaceX muutis oma võrgustiku arhitektuuri.

  • Esimene kiht: 1440 satelliiti 550 km kõrgusel
  • Teine kiht: 1440 satelliiti 540 km kõrgusel
  • Kolmas kiht: 720 satelliiti 570 km kõrgusel
  • Neljas kiht: 336 satelliiti 560 km kõrgusel
  • Viies kiht: 172 satelliiti 560 km kõrgusel

2020. aasta juunis SpaceX tegi avalduse Kanada regulatsioonidele pakkuda Starlinki kiiret internetiteenust Kanadas.[10]

2020. aasta oktoobris SpaceX alustas V0.9 satelliitide orbiidilt eemaldamist. Samal ajal andis Kanada tegutsemisloa.[11]

2021. aasta veebruaris SpaceX teatas üle 10 000 kasutajast[12] ja avas eeltellimused avalikkusele.[13]

2021. veebruaris SpaceX suurendas 3,5 miljardit dollarit kapitali, et rahastada kulukat etappi Starlinki paigalduseks.[14] 2021. aasta märtsis SpaceX tegi avalduse FCC-le mobiilsetest terminalidest masinatele, veesõidukitele ja lennumasinatele.[15]

2021. aasta mais SpaceX teatas üle 500 000 Starlinki tellimusest.[16]

Saadavus riigiti[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliiditeenuse pakkumiseks riigis on vajalikud mitmed load. Seega isegi kui SpaceX Starlinki võrgustikul on peaaegu ülemaailmne leviala on teenuse pakkumine lubatud ainult mõnes riigis. Starlink on keelatud Venemaal.[17]

Riigid
Manner Riik Algus Olek
Põhja-Ameerika Ameerika Ühendriigid Märts 2020 Beta
Põhja-Ameerika Kanada Jaanuar 2021 Beta
Euroopa Suurbritannia Märts 2021 Beta
Euroopa Saksamaa Märts 2021 Beta
Euroopa Poola Aprill 2021 Beta
Euroopa Prantsusmaa Mai 2021 Beta
Euroopa Austria Mai 2021 Beta
Okeaania Uus-Meremaa Aprill 2021 Beta
Okeaania Austraalia Aprill 2021 Beta

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

SpaceX plaanib pakkuda satelliit interneti ühendust hõredalt asustatud aladesse, kui ka pakkuda konkurentsivõimelist hinda rohkem asustatud piirkondadesse. Ettevõte mainis, et kasum satelliit-internetiteenus pakkumisest on vajalik, et finantseerida nende Marsi programmi[18].

SpaceX-i pikaajaline plaan on arendada ja paigaldada sarnane versioon satelliit ühenduse süsteem Marsile.[19]

Tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliidi riistvara[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed 60 satelliiti kaalusid 227 kg ja need viidi suhteliselt madalale 550 km kõrgusele, seoses kosmose keskkonna probleemide pärast.[20]

Satelliidid on omavahel ühenduses optilise sidega ning on varustatud Ku-sagedusala ja Ka-sagedusala digitaal protsessimise ja kiire loomise tehnoloogiaga Satelliite hakatakse masstootma, mis tähendab, et nende hind on palju madalam, kui varasematel satelliitidel.

Internetiühenduse teoreetiline miinimum latentsusaeg geostatsionaarsete satelliitidega on 477 millisekundit, praktikas praeguste satelliitide latentsusaeg üle 600 ms. Starlinki Satelliidi orbiit on 105–30 korda madalamal, kui geostatsionaardes satelliidid ja pakuvad lühemaid latentsusaegu, 25–35 millisekundit, mis on juba võrreldav kaabli internetiga. Starlinki süsteem kasutab P2P-võrgustiku protokolli, mis peaks olema lihtsam kui IPv6, ning pakub ka end-to-end krüpteerimist.[21]

Starlinki satelliidid kasutavad Halli tajuri tõukureid koos krüptooni gaasiga orbiidile jäämiseks ja kosmoseprügiga kokkupõrke vältimiseks.[22]

Kasutaja terminal[muuda | muuda lähteteksti]

Starlinki süsteem ei ühenda end otse kasutatavasse seadmesse (nagu Iridium, Globalstar, Thuraya ja Inmarsat), vaid see ühendub kasutaja terminali, mis on umbes pitsa karbi suurune, millel on antennid ja mis järgib satelliite. Neid terminale saab paigaldada ükskõik kuhu peaasi, et taevas oleks nähtaval. See sisaldab ka kiiresti liikuvatele kohtadele nagu rongidele. Starlinki Terminalil on mootorid, mis korrigeerivad end ise kõige optimaalsemale nurgale taevasse vaatamiseks.[23] Antenni nimi asutusesiseselt on Dishy McFlatface.

Maapealsed jaamad[muuda | muuda lähteteksti]

SpaceX on teinud avaldused FCC-le vähemalt 32 maapealse jaama ehitamiseks Ameerika Ühendriikidesse. Juuli 2020 seisuga on nad saanud loa 5 ehituseks 5 osariiki.[24]

Satelliidi versioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Microsat[muuda | muuda lähteteksti]

MicroSat-1a ja MicroSat-1b olid algupäraselt mõeldud üles viia 625 km kõrgusele orbiidile ja pidi olema varustatud must-valgete videokaameratega, et filmida Maad ja teisi satelliite. Need satelliidid oleksid pidanud üles minema koos ühe Iridium-NEXT lennuga, aga neid kasutati lõpuks ainult maapealseteks katseteks.

Tintin[muuda | muuda lähteteksti]

Tintin A ja B saadeti 514 km kõrgusele orbiidile.

V0.9 (test)[muuda | muuda lähteteksti]

60 Starlinki satelliidil, mis viidi üles 2019. mais, on:

  • üks päikesepaneel ja mitu suure läbilaskevõimega antenni;
  • mass: 227 kg;
  • halli tajuri tõukurid kasutades krüptooni gaasi, et muuta positsiooni, kõrgust ja orbiiti;
  • kõrgus: 550 km;
  • kasutab Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi andmeid, et vältida kokkupõrkeid teiste kosmoseobjektidega;[25]
  • 95% komponentidest põlevad kiirelt Maa atmosfääris, kui satelliidi eluiga on läbi.

V1.0 (tegutsev)[muuda | muuda lähteteksti]

2019. novembris üles viidud satelliitidel on:

  • 100% komponentidest põlevad kiirelt Maa atmosfääris, kui satelliidi eluiga on läbi.
  • Lisatud Ka-sagedusala
  • Mass: 260 kg
  • Satelliit numbriga 1130 nimega DarkSat, oli kaetud spetsiaalse kattega, et vähendada peegeldusi, aga see ei läinud käiku, kuna see tekitad soojusprobleeme ja infrapuna peegeldusi.[26]
  • Hiljutisematel on visiir, et vähendada peegeldusi päikeselt.

V1.0 laseritega[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2021. jaanuaris lasti üles esimesed 10 satelliiti, millel olid laserid satelliidivaheliseks suhtluseks.[27]
  • Järgmised 338 satelliiti lastakse üles 2021. aasta juulis.
  • Kõik satelliidid aastast 2022. on tõenäoliselt varustatud nende laseritega.

V1.5 ja V2.0[muuda | muuda lähteteksti]

SpaceX valmistub uute satelliitide tootmiseks 2021. aastal. Kuidas need satelliidid on erinevad eelmistest ei ole veel avalik.[28]

Konkurents[muuda | muuda lähteteksti]

2015 tegi Samsung ettepaneku 4600 satelliidiga võrgustikuks, mis asuks orbiidil 1400 km kõrgusel. See oleks suuteline pakkuma kuus zettabaiti andmemahtu üle maailma. See on võrdne 200 gigabaiti kuus 5 miljardile inimesele.[29] Paraku aastaks 2020, pole rohkem avaliku informatsiooni tulnud selle ettepaneku kohta

2015. aastal tegi Telesat teadaande väiksemast 117 satelliidist koosnevast võrgustikust plaaniga alustada teenusepakkumist 2021.[30]

2019. aprillis tegi Amazon teadaande suure satelliit internetiühenduse võrgustike loomiseks, plaanides paigaldada 3236 satelliiti järgmise kümnendi jooksul.[31]

Sarnased või konkureerivad süsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Valgusreostus[muuda | muuda lähteteksti]

on saanud kriitika ohvriks valgusreostuse pärast. Astronoomid väidavad, et nähtavate satelliitide arv ületab nähtavate tähtede arvu ning nende heledustase mõjutab teadus vaatlusi.[32] Kuna Starlinki satelliidid suudavad automaatselt muuta oma trajektoori, ei saa vaatlusi ette planeerida, et satelliite vältida.

SpaceX esindajad ja Elon Musk on väitnud, et satelliitidel on väikene mõju valgusreostusele ning see on kergesti lahendatav erinevate pilditöötlus võimalustega.[33] Mitmed professionaalsed astronoomid on need väited ümber lükanud tuginedes esimestel vaatlustel.

Kosmoseprügi[muuda | muuda lähteteksti]

Starlinki suur hulk satelliite võib tekitada pika ajalise ohu kosmosepürgina, mis suurendab võimalust satelliitide kokkupõrkeks. See võib omakorda tuua kaasa nähtuse, mida nimetatakse Kessleri sündroomiks, mis tähendab olukorda, kus kosmoses on liiga palju prügi kuna kosmoses ei toimu lagunemist. See aga tähendab, et varsti pole võimalik turvaliselt kosmosesse startida. Lisaks võib kosmoseprügi ahelkokkupõrge katkestada side Maal, sest prügi võib ära lõhkuda kõik satelliidid.[34]

SpaceX on väitnud, et enamik satelliite eeldatavasti lahkub orbiidilt 5 aasta jooksul.[35]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Michael Baylor (17. mai 2018). "With Block 5, SpaceX to increase launch cadence and lower prices". nasaspaceflight.com. Vaadatud 10.05.2021.
  2. ↑ Amy Thompson. "SpaceX Launches 60 Starlink Satellites on Thrice-Flown Rocket, Sticks Landing". space.com. Vaadatud 09.05.2021.
  3. ↑ Jeff Foust (10. oktoober 2016). "Shotwell says SpaceX "homing in" on cause of Falcon 9 pad explosion". Vaadatud 10.05.2021.
  4. ↑ ALAN BOYLE (31. oktoober 2018). "SpaceX reorganizes Starlink satellite operation, reportedly with high-level firings". geekwire.com. Vaadatud 10.05.2021.
  5. ↑ Gene (8. juuli 2016). "SpaceX expands to new 8,000 sqft office space in Orange County, CA". teslarati.com. Vaadatud 10.05.2021.
  6. ↑ ANDREW CLARK (2018/02/22). "How Indianapolis author John Green inspired one of Elon Musk's most grand ideas". indystar.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  7. ↑ JON BRODKIN (11.15.2018). "FCC tells SpaceX it can deploy up to 11,943 broadband satellites". arstechnica.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  8. ↑ Caleb Henry (15. oktoober 2019). "SpaceX submits paperwork for 30,000 more Starlink satellites". spacenews.com. Vaadatud 10.05.2021.
  9. ↑ Stephen Clark (24. märts 2021). "SpaceX launches 25th mission for Starlink internet network". spaceflightnow.com. Vaadatud 09.05.2021.
  10. ↑ Pete Evans (19. juuni 2020). "Elon Musk's company SpaceX applies to offer high-speed internet service to Canadians". cbc.ca. Vaadatud 10.05.2021.
  11. ↑ Evelyn Arevalo (18. oktoober 2020). "SpaceX earns license to provide Starlink Internet in Canada". tesmanian.com. Vaadatud 10.05.2021.
  12. ↑ Michael Sheetz (FEB 4 2021). "SpaceX says its Starlink satellite internet service now has over 10,000 users". cnbc.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  13. ↑ S. Shah (February 10th, 2021). "SpaceX opens Starlink satellite internet pre-orders to the public". engadget.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  14. ↑ Jeff Foust (15. aprill 2021). "SpaceX adds to latest funding round". spacenews.com. Vaadatud 10.05.2021.
  15. ↑ Simon Alvarez (6. märts 2021). "Starlink FCC application reveal plans for satellite internet in moving vehicles". teslarati.com. Vaadatud 10.05.2021.
  16. ↑ SpaceX (4. mai 2021). "Starlink Mission". youtube.com. Vaadatud 10.05.2021.
  17. ↑ Sieeka Khan (31. jaanuar 2021). "SpaceX's Starlink Internet Banned in Russia, Citizens May Face Fines". techtimes.com. Vaadatud 10.05.2021.
  18. ↑ Jeff Foust (12. märts 2018). "Musk reiterates plans for testing BFR". space news. Vaadatud 09.05.2021.
  19. ↑ Victor Tangermann (23. oktoober 2020). "Marslink". futurism.com. Vaadatud 09.05.2021.
  20. ↑ Loren Grush (9. november 2018). "SpaceX wants to fly some internet satellites closer to Earth to cut down on space trash". theverge.com. Vaadatud 10.05.2021.
  21. ↑ Jon Brodkin (2.14.2018). "SpaceX hits two milestones in plan for low-latency satellite broadband". arstechnica.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  22. ↑ WILLIAM HARWOOD (MAY 15, 2019). "High winds scrub SpaceX launch of 60 Starlink internet relay satellites". Vaadatud 09.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  23. ↑ Evelyn Arevalo (19. juuni 2020). [www.tesmanian.com/blogs/tesmanian-blog/ufo-starlink-terminal "SpaceX's Starlink 'UFO on a stick' User Terminal Prototypes Revealed In Photos"]. tesmanian.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  24. ↑ Ramish Zafar (6. juuli 2020). "SpaceX Continues Filing Requests For Starlink Ground Stations Despite FCC Lull". wccftech.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2020. Vaadatud 10.05.2021.
  25. ↑ "skyrocket.de".
  26. ↑ Sandra Erwin (7. detsember 2019). "SpaceX working on fix for Starlink satellites so they don't disrupt astronomy". spacenews.com. Vaadatud 10.05.2021.
  27. ↑ Stephen Clark (6. aprill 2021). "SpaceX to ramp up Vandenberg launch cadence with Starlink missions". spaceflightnow.com. Vaadatud 10.05.2021.
  28. ↑ Michael Sheetz (JAN 29 2021). "SpaceX looks to build next-generation Starlink internet satellites after launching 1,000 so far". cnbc.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  29. ↑ DAVE GERSHGORN (18. august 2015). "Samsung Wants To Blanket The Earth In Satellite Internet". popsci.com. Vaadatud 10.05.2021.
  30. ↑ Jeff Foust (18. veebruar 2018). "Telesat to announce manufacturing plans for LEO constellation in coming months". spacenews.com. Vaadatud 10.05.2021.
  31. ↑ Michael Sheetz (APR 4 2019). "Amazon wants to launch thousands of satellites so it can offer broadband internet from space". cnbc.com. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  32. ↑ "After SpaceX Starlink Launch, a Fear of Satellites That Outnumber All Visible Stars". nytimes.com. 2019/06/01. Vaadatud 10.05.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  33. ↑ ALAN BOYLE (25. mai 2019). "Sightings of SpaceX's Starlink satellites spark awe — and astronomical angst". geekwire.com. Vaadatud 10.05.2021.
  34. ↑ Urmas Oja (10.08.2011). "Kessleri sündroom: tihenev kosmoseprügi kiht ähvardab meid Maa peale vangi lukustada". delfi.ee. Vaadatud 09.05.2021.
  35. ↑ Jeff Foust (1. juuli 2019). "Starlink failures highlight space sustainability concerns". Vaadatud 09.05.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Starlink&oldid=6577561"