Soomusfriis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Caeni naiskloostri Kolmainsuse kiriku karniis, konsoolidest ülalpool täringfriis, all soomusfriis
Soomusemotiiv Amiens' katedraalilt, 13. sajand. Läbilõige ja eestvaade

Soomusfriis või soomusornament (saksa keeles Schuppenfries[1][2], Schuppenmuster[3], prantsuse keeles écailles) on ehisliist või pinnakaunistus, mille ornamendi moodustavad näiliselt üksteist katvad soomusetaolised elemendid. Soomused võivad olla suunatud nii üles- kui allapoole, olla reljeefsed või maalitud.

Ornamenti on kasutatud juba antiikajal, eelkõige rikkalikkust ja toredust taotlevas Rooma arhitektuuris, samuti kohtab seda friisina romaani arhitektuuris Saksamaal[4], Austrias[5] ja Prantsusmaal, kuigi palju harvem võrreldes näiteks siksak- või täringfriisiga. Pinnatäitena on soomusemotiiv kasutusel ka Prantsusmaa gooti arhitektuuris, näiteks katedraalide kontraforssidel ja fiaalidel[6]. Ka renessanss- ja barokkarhitektuuris ksutatakse soomusemotiivi rohkem pinna kaunistamiseks kui friisina.

Sarnase nimega, ent väljanägemiselt erinev ehisliist on kaunistuselement baroki mööblikunstis ja selle mõjutustega talupojamööblis[7][8]. Sel on iseloomulik üksteist katvate soomuste kulgemine ühe reana paralleelselt friisi suunale.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]