Soomusfriis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Caeni naiskloostri Kolmainsuse kiriku karniis, konsoolidest ülalpool täringfriis, all soomusfriis
Soomusemotiiv Amiens' katedraalilt, 13. sajand. Läbilõige ja eestvaade

Soomusfriis või soomusornament (saksa keeles Schuppenfries[1][2], Schuppenmuster[3], prantsuse keeles écailles) on ehisliist või pinnakaunistus, mille ornamendi moodustavad näiliselt üksteist katvad soomusetaolised elemendid. Soomused võivad olla suunatud nii üles- kui allapoole, olla reljeefsed või maalitud.

Ornamenti on kasutatud juba antiikajal, eelkõige rikkalikkust ja toredust taotlevas Rooma arhitektuuris, samuti kohtab seda friisina romaani arhitektuuris Saksamaal[4], Austrias[5] ja Prantsusmaal, kuigi palju harvem võrreldes näiteks siksak- või täringfriisiga. Pinnatäitena on soomusemotiiv kasutusel ka Prantsusmaa gooti arhitektuuris, näiteks katedraalide kontraforssidel ja fiaalidel[6]. Ka renessanss- ja barokkarhitektuuris ksutatakse soomusemotiivi rohkem pinna kaunistamiseks kui friisina.

Sarnase nimega, ent väljanägemiselt erinev ehisliist on kaunistuselement baroki mööblikunstis ja selle mõjutustega talupojamööblis[7][8]. Sel on iseloomulik üksteist katvate soomuste kulgemine ühe reana paralleelselt friisi suunale.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]