Joachim Winter
.JPG)
Joachim Winter oli 17. sajandi esimeses pooles Haapsalus ja Lääne-Eestis töötanud kiviraidur ja skulptor.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Joachim Winter töötas De la Gardie perekonna teenistuses. Tema kunstnikukäekirja iseloomustab juba baroki vormikeel, eelkõige kõhrornament. Pärast Arent Passeri koolkonna hääbumist muutus Winter Eesti 17. sajandi esimese poole kunstis üheks hinnatumaks skulptoriks ja tema barokne looming mõjutas kohalikku kiviraidkunsti, eelkõige Tallinna meistreid.
Joachim Winteri kõige silmapaistvamad teosed on Haapsalu Jaani kiriku kivialtar (1630), Noarootsi kiriku epitaaf pastor Martin Winterile (1630), Pühalepa kiriku kantsel (1636) ning samuti on tema loodud Haapsalu toomkiriku ristimiskivi (1634). Haapsalu altarit iseloomustab varabarokile omane figuuride ja peade lopsakas modelleering, looduse realistlik kujutusviis ja mänglev dekoratiivornament.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ U. Treisalt. Tallinna raikivikunsti eripäradest. Varauusaegsete aknasammaste inventeerimine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia, 2019