Täringfriis

Täringfriis Toulouse'i Saint-Sernini basiilika vahekarniisil, 11. sajand

Erineva pikkusega rullid Poissy romaani kiriku karniisilt. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle^[1]

Täringfriisid aknasillustel ja vahekarniisidel, Saint-Sernini basiilika, Toulouse

Täringfriis või täringliist (saksa keeles Würfelfries^[2], Klötzchenfries, ka Schachbrettfries 'malelaudfriis', prantsuse keeles billettes^[1] 'rullikesed', inglise keeles billets, billet moulding^[3]^[4]) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad maleruutjalt paiknevad ruumilised klotsid.

Klotside esikülg võib olla ühtlaselt ümardatud, nii et need meenutavad silindreid. Saksa keeles on sellele tüübile eraldi nimetus Rollenfries, Röllchenfries 'rullikfriis'^[5].

Täringfriis on iseloomulik ornamendimotiiv romaani kunstis, väga levinud üle terve Lääne-Euroopa. Ta võib kaunistada ehitiste katuse- või vahekarniise, kapiteelide talumeid, aknaraamistusi, portaalide palendeid ja arhivolte. Täringornament võib olla ka pinnatäitena konsoolidel, kapiteelidel või seinapindadel.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Talumiplaat Markgröningeni Püha Bartolomeuse kiriku lammutatud krüptist
Täringfriis eendub koos turpadega, Bambergi toomkirik, 12. sajand
Täringornament talumitel, Rosheimi Peetruse ja Pauluse kirik
Värviline rullikfriis Maria Laachi kloostrikiriku eeskoja räästa karniisil
Romsey kiriku lõunatransept, täringfriis arkaadi ja empoori vahel
Apsiidiakent kaunistavad täringfriis ja rullirida süvarihvas, Salamanca, Catedral Vieja
Nurgeline täringfriis Murbachi kloostrikiriku vahekarniisi- ja viilukaunistusena, Elsass
Sinzigi Peetri kiriku katusealune karniis, 13. sajand