Soome Rahvaarmee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Soome Rahvaarmee
Tegev 1939 – 1940
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Soome Demokraatlik Vabariik
Kuuluvus NSV Liidu Punaarmee Leningradi sõjaväeringkond
Lahingud Talvesõda
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Akseli Anttila

Soome Rahvaarmee (soome keeles Suomen kansanarmeija) 1939. aastal NSV Liidus formeeritud nõukogude Punaarmeele allunud Soome Demokraatliku Vabariigi relvajõudude üldnimetus.

Talvesõda
Soome kuulipildujajagu Lemetti teeharu koti lähedal
Toimumisaeg 30. november 193913. märts 1940
Toimumiskoht Ida-Soome
Tulemus Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid.
Osalised
Soome Soome Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Carl Gustaf Emil Mannerheim
Kliment Vorošilov
Kirill Meretskov
hiljem Semjon Timošenko
Lev Mehlis
Jõudude suurus
337 000–346 500 meest
30 tanki
114 lahingulennukit
1$000 000 meest
3000 tanki
3800lennukit

Talvesõjas Punaarmee koosseisu kuulunud soomlastest, karjalastest ja teistest NSV Liidu kodanikest moodustatud väeosa moodustamise aluseks oli Punaaarmee 106. laskurdiviis, mille baasil NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar Kliment Vorošilovi 1939. aasta 23. novembri korralduse alusel alustati Petrozavodskis mägilaskurdiviisi juhtkonna ja väeosade formeerimist.

Nõukogude vägede rünnakusuunad Talvesõjas.

Moodustatud soome rahvusväeosade eesmärk oli eelkõige propagandistlik ning väeosasi ei kasutatud Talvesõja lahingutes eesliinil, vaid olid kavandatud pärast Soome vallutamist Punaarmee väeosade poolt, riigi hõivamiseks ning ka järgnevalt Soome ja Rootsi-Norra riigipiiri valveks. Rahvaamee üksused allusid otse rahva kaitsekomissar K. Vorošilovile, mitte aga armeejuhtidele, kelle rindelõigus nad asusid.

Üksikuid väeosasi kasutati lahingutegevuses sõja I etapil, kuid nendepoolse sõjalise ettevalmistuse puudumise tõttu kandis väeosad suuri kaotusi ning nende kasutamiset loobuti ja väeosasi säilitati sõjajärgseks tegevuseks riigi sisejulgeoleku tagamiseks ja Soome DV valitsuse kaitseks, Terijoki piirkonnas.

Talvesõja II etapis, 1940. aasta veebruaris kasutati väeosasi osaliselt Viiburi linna vallutamisel.

Juhkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Korpuse komandör
Sõjakomissar
  • brigaadikomissar Filipp Jegorov (Филипп Иванович Егоров), kes kasutas soomepärast perekonnanime Aalto
Korpuse poliitosakond, polgukomissar Vladimir Tereškin (kes kasutas nime Tervonen), poliitosakonna ülema asetäitja (komsomoli alala) Fjodor Grigorjev), korpuse ajalehe «Kansan armeja» toimetaja Mihhail Melentjev, korpuse parteibüroo sekretär Pjotr Laitinen.
Staabiülem
  • brigaadikomandör Fjodor Romanov (Федор Николаевич Романов), kes kasutas nime Raikas

SDV relvajõudude koosseisus oli:

  • Mägilaskurkorpus
    • 1. Laskurdiviis[1], 7. armee tegevuspiirkonnas, Karjala kannasel. Diviisiülem polkovnik Aleksei Gretškin (Алексей Александрович Гречкин), komissar pataljonikomissar Nikolai Dildenkin (Николай Александрович Дильденкин), kes asendati 1939. aasta detsembris polgukomissar Aleksandr Kirilloviga;
      • 1.laskurpolk
      • 2.laskurpolk
    • 2. Laskurdiviis[2], 7. armee tegevuspiirkonnas, Karjala kannasel. Diviisiülem polkovnik Grigori Zverev, komissar vanempolitruk A.V Kiuru, seejärel polgukomissar N.A. Zamkov.
      • 3.laskurpolk
      • 4.laskurpolk
  • 1. Suurtükiväepolk,
  • Tankipolk,
  • 12. Üksik hävituslennukite eskadrill,
  • Üksik sapööripataljon
  • Üksik sidepataljon
  • Üksik õhutõrjedivisjon,
  • Korpuse eriosakond,
  • Prokuratuur,
  • Sõjatribunal.
  • 3. Laskurdiviis[3], 9. armee tegevuspiirkonnas, Suojärvi rajoonis, Porajärvil. Diviisiülem alampolkovnik Т. Tommola (–2.1940), Toivo Vähä (fi (2.1940 –); komissar N. Dildenkin.
    • 5. laskurpolk, polguülem Antikainen;
    • 6. laskurpolk, polguülem major O. Ahonen;
  • 7. üksik laskurpolk, 9. armee tegevuspiirkonnas, Uhta piirkonnas. Polguülem kapten Tuominen (–2.1940);
  • Üksik laskurpolk (hiljem reorganiseeriti 4. piirivalvediviisiks[4]), 14. armee tegevuspiirkonnas, Petsamo piirkonnas. Polguülem A. Allane

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Talvesõja lõppu ning vallutatud maa-aladest Karjala-Soome NSV moodustamist, saadeti soome rahvaarmee väeosad ÜK(b)P KK Poliitbüroo 1940. aasta 24. märtsi otsuse ja sellele järgnenud NSVL rahvakaitsekomissari käskkirjaga № 0015ga laiali ning väeosadest moodustati taas Punaarmee 71. laskurdiviis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]