Sebastian Kurz

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sebastian Kurz
Sebastian Kurz
Austria liidukantsler
Ametiaeg
18. detsember 2017 – 28. mai 2019
Eelnev Christian Kern
Järgnev Hartwig Löger (kohusetäitja)
Isikuandmed
Sünniaeg 27. august 1986
Sünnikoht Viin, Austria
Erakond Österreichische Volkspartei - ÖVP

Sebastian Kurz (sündinud 27. augustil 1986 Viinis) on Austria poliitik (Austria Rahvapartei). Ta oli 16. detsembrist 2013 kuni 18. detsembrini 2017 Austria välisminister, alates 18. detsembrist 2017 kuni 28. maini 2019 oli ta Austria liidukantsler.[1]

Ta sündis aastal 1986 Viinis, tema ema on õpetaja ja isa insener. Ta lõpetas aastal 2004 Bundesgymnasium und Bundesrealgymnasium Erlgasse'i. Seejärel oli ta aastatel 20042005 sõjaväes tegevteenistuses. Seejärel asus ta õppima Viini Ülikooli õigusteaduskonda.

Ta astus 17-aastaselt Austria Rahvapartei noortesektsiooni liikmeks, 23-aastaselt juhtis ta Austria Rahvapartei noortesektsiooni Viini osakonda. Aastal 2009 sai tast Austria Rahvapartei noortesektsiooni juht. Aastatel 20102011 oli ta Viini linnavolikogu liige. Aprillis 2011 määrati ta vastloodud integratsiooni riigisekretäriks (Austria Siseministeeriumi koosseisus).

2013. aasta Austria parlamendivalimistel valiti ta Austria parlamendi liikmeks. 16. detsembril 2013 sai ta Austria välisministriks (Werner Faymanni teises valitsuses).

1. juulil 2017 nimetati Kurz Rahvapartei juhiks peale partei senise juhi Reinhold Mitterlehneri tagasiastumist. Partei konverentsis Linzis valiti ta ka 98.7% häältega ametlikult parteijuhiks.

15. oktoobril 2017 võitis Rahvapartei 31.5% häältega Austria parlamendivalimised ja 20. oktoobril tegi president Alexander Van der Bellen talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Rahvapartei moodustas koalitsiooni Vabadusparteiga ja 18. detsembril 2017 ametisse astudes sai Kurzist 31-aastasena Austria noorim liidukantsler ning Euroopa noorim valitsusjuht.

17. mail 2019 tuli avalikuks FPÖ juhi ja asekantsler Heinz-Christian Strache Ibiza affäär. Kurz annulleeris koalitsioonileppe ning palus president Van der Bellenil korraldada erivalimised. 20. mail palus Kurz Van der Bellenil vabastada ametist siseminister Herbert Kickl, mispeale kõik Vabaduspartei ministrid andsid sisse lahkumisavaldused. Van der Bellen vabastas nad ametist 23. mail. Koalitsiooni lõppemise tõttu kaotas Kurz parlamendis enamuse ja 27. mail kaotas ta Austria ajaloo esimese eduka umbusaldushääletuse. 28. mail vabastas Van der Bellen Kurzi ametist, ajutiseks liidukantsleri kohusetäitjaks sai rahandusminister Hartwig Löger, 3. juunil Austria konstitusioonikohtu president Brigitte Bierlein.

29. septembril 2019 korraldatud erivalimistel suurendas Rahvapartei oma enamust 9 koha võrra, saades 37.5% häältest. 7. oktoobril 2019 tegi Van der Bellen Kurzile uuesti ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Koalitsioonikõnelused Vabadusparteiga ebaõnnestusid, hetkel jätkuvad kõnelused Sotsiaaldemokraatliku partei, Roheliste ja NEOSiga. Kurz on seadnud tähtajaks 8. novembri.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetamata kõrgharidusega. Usutunnistuse poolest on ta katoliiklane. Ta oli oma ametiajal välisministrina noorim välisminister kogu maailmas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Countries An-Az rulers.org

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Christian Kern
Austria liidukantsler
20172019
Järgnev:
Hartwig Löger (kt)
Eelnev:
Michael Spindelegger
Austria välisminister
20132017
Järgnev:
Karin Kneissl