Sebastian Kurz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sebastian Kurz
Sebastian Kurz
Austria liidukantsler
Ametiaeg
7. jaanuar 2020 – 11. oktoober 2021
Eelnev Brigitte Bierlein
Järgnev Alexander Schallenberg
Austria liidukantsler
Ametiaeg
18. detsember 2017 – 28. mai 2019
Eelnev Christian Kern
Järgnev Hartwig Löger (kohusetäitja)
Isikuandmed
Sündinud 27. august 1986
Viin, Austria
Erakond Österreichische Volkspartei - ÖVP

Sebastian Kurz (sündinud 27. augustil 1986 Viinis) on Austria poliitik, alates 2017. aastast Austria Rahvapartei esimees. 18. detsembrist 2017 kuni 28. maini 2019 ja 7. jaanuarist 2020 kuni 11. oktoobrini 2021 oli ta Austria liidukantsler. Mõlemal korral on ta olnud maailma noorim ametisolev valitsusjuht, olles ühtlasi ka Austria ajaloo noorim valitsusjuht. Kurz astus 2021. aasta oktoobris korruptsioonisüüdistuse tõttu tagasi.[1]

2. detsembril 2021 teatas Kurz, et lahkub Austria Rahvapartei esimehe ametikohalt ja taandub üldse poliitilisest tegevusest, põhjendades seda sooviga pühendada rohkem aega oma perekonnale.[2]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis 1986. aastal Viinis, tema ema on õpetaja ja isa insener. Ta lõpetas 2004. aastal Viini 12. ringkonnas Meidlingis Erlgassel asuva gümnaasiumi ja reaalgümnaasiumi GRg 12 Erlgasse. Aastatel 20042005 oli ta sõjaväes tegevteenistuses. Seejärel asus ta Viini Ülikooli õigusteadust õppima.

17-aastaselt astus ta Austria Rahvapartei noortesektsiooni liikmeks, 23-aastaselt juhtis Austria Rahvapartei noortesektsiooni Viini osakonda. 2009. aastal sai temast Austria Rahvapartei noortesektsiooni juht. Aastatel 20102011 oli ta Viini linnavolikogu liige. Aprillis 2011 määrati ta vastloodud integratsiooni riigisekretäriks (Austria Siseministeeriumi koosseisus).

2013. aasta Austria parlamendivalimistel valiti ta Austria parlamendi liikmeks. 16. detsembril 2013 sai ta Austria välisministriks (Werner Faymanni teises valitsuses), kellena töötas kuni liidukantsleriks saamiseni.

1. juulil 2017 nimetati Kurz Rahvapartei juhiks pärast partei senise juhi Reinhold Mitterlehneri tagasiastumist. Parteikonverentsil Linzis valiti ta 98,7% häältega ka ametlikult Rahvapartei juhiks.

15. oktoobril 2017 võitis Rahvapartei 31,5% häältega Austria parlamendivalimised ja 20. oktoobril tegi president Alexander Van der Bellen talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Rahvapartei moodustas koalitsiooni Vabadusparteiga ja 18. detsembril 2017 ametisse astudes sai Kurzist 31-aastaselt Austria noorim liidukantsler ja Euroopa noorim valitsusjuht.

17. mail 2019 tuli avalikuks FPÖ juhi, asekantsler Heinz-Christian Strache Ibiza afäär. Kurz annulleeris koalitsioonileppe ning palus president Van der Bellenil korraldada erivalimised. 20. mail palus Kurz Van der Bellenil vabastada ametist siseminister Herbert Kickl, mispeale kõik Vabaduspartei ministrid andsid lahkumisavaldused. Van der Bellen vabastas nad ametist 23. mail. Koalitsiooni lõppemise tõttu kaotas Kurz parlamendis enamuse ja 27. mail kaotas ta Austria ajaloo esimese eduka umbusaldushääletuse. 28. mail vabastas Van der Bellen Kurzi ametist, ajutiseks liidukantsleri kohusetäitjaks sai rahandusminister Hartwig Löger, 3. juunil Austria konstitutsioonikohtu president Brigitte Bierlein.

29. septembril 2019 korraldatud erivalimistel suurendas Rahvapartei oma enamust 9 koha võrra, saades 37,5% häältest. 7. oktoobril 2019 tegi Van der Bellen Kurzile uuesti ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Koalitsioonikõnelused Vabadusparteiga ebaõnnestusid, mispeale jätkusid kõnelused teiste parteidega. 1. jaanuaril 2020 teatasid Kurz ja Roheliste partei liider Werner Kogler, et koalitsioonikõnelused õnnestusid, valitsusprogrammi esitleti 2. jaanuaril. 4. jaanuaril kiitis Roheliste partei leppe heaks, 7. jaanuaril vannutas president Van der Bellen uue valitsuse ametisse ja Kurzist sai uuesti liidukantsler.

Korruptsioonisüüdistused[muuda | muuda lähteteksti]

Kurzi süüdistati tema teisel valitsusperioodil koos veel üheksa Austria poliitikuga selles, et kasutas riiklikke vahendeid poliitpropagandas, et tagada enda kiire valitsusse pääsemine. Kurz eitas rikkumist, kuid astus siiski ametist tagasi. Ka tema esimese valitsuse lõpetas korruptsiooniskandaal: 2019. aastal katkes valitsuskoalitsioon paremäärmusliku Vabadusparteiga (FPÖ), mille juht oli seotud nn Ibiza afääri altkäemaksujuhtumiga ja millega seoses algatati ka mitmete ÖVP liikmete suhtes korruptsioonijuurdlused ning uuriti ka Kurzi väidetavaid parlamendikomisjonile antud valeütlusi, kuid süüdistust ei esitatud.[3][1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sebastian Kurz on lõpetamata kõrgharidusega. Usutunnistuse poolest on ta katoliiklane. Ta oli oma ametiajal välisministrina noorim välisminister kogu maailmas.

Tema kauaaegne elukaaslane on majandusõpetaja Susanne Thier. 27. novembril 2021 sündis nende esimene laps.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Austria kantsler Sebastan Kurz astus tagasi". ERR. 9.10.2021. Vaadatud 10.10.2021.
  2. Austria ekskantsler Sebastian Kurz lahkus poliitikast ERR Uudised, 2.12.2021 (vaadatud 3.12.2021)
  3. Veermäe, Kadri (24.9.2019). "Austria paremäärmuslased raputasid hiigelskandaali mõne kuuga maha". EPL. Vaadatud 10.10.2021.
  4. Altkanzler: Sebastian Kurz ist Vater geworden Kleine Zeitung, 27.11.2021 (vaadatud 3.12.2021)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Brigitte Bierlein
Austria liidukantsler
20202021
Järgnev
Alexander Schallenberg
Eelnev
Christian Kern
Austria liidukantsler
20172019
Järgnev
Hartwig Löger (kt)
Eelnev
Michael Spindelegger
Austria välisminister
20132017
Järgnev
Karin Kneissl