Sebastian Kurzi teine valitsus

Allikas: Vikipeedia
Sebastian Kurzi teine valitsus

Austria Vabariigi 33. valitsus
2020 - 2021
Kurzi teine valitsus
Ametisse astumise kuupäev 7. jaanuar 2020
Ametist lahkumise kuupäev 11. oktoober 2021
President Alexander Van der Bellen
Valitsuse liikmed
Peaminister Sebastian Kurz
Ministrite arv 15
Valitsuserakonnad Austria Rahvapartei
Rohelised – Roheline Alternatiiv
Ajalugu
Valimised 2019. aasta Austria parlamendivalimised
Eelnev Brigitte Bierleini valitsus
Järgnev Alexander Schallenbergi valitsus

Sebastian Kurzi teine valitsus (saksa keeles Bundesregierung Kurz II) oli Austria valitsus alates 7. jaanuarist 2020 kuni 11. oktoobrini 2021. Valitsuskoalitsiooni kuulusid Austria Rahvapartei ja erakond Rohelised – Roheline Alternatiiv, seda juhtis liidukantslerina Rahvapartei esimees Sebastian Kurz.

Parteide ametlike värvide järgi kutsuti seda saksa keeleruumis ka türkiis-roheliseks valitsuseks (saksa keeles türkis-grüne Regierung, lühidalt ka Türkis-Grün).[1][2]

Kurzi teine valitsus oli mitmes mõttes märkimisväärne nii Austrias, Euroopas kui ka maailmas:

  • see oli esimene Austria valitsus, milles osaleb Roheliste erakond;
  • see oli esimene naiste enamusega valitsus Austria ajaloos;
  • Kurz ise oli seni ainus liidukantsler Austria ajaloos, kes on ametist taandatud umbusaldushääletusega ja seejärel võitnud uuesti parlamendivalimised;
  • see oli võimuletuleku ajal ainus valitsus Euroopa Liidus, kus oli koalitsioonis paremtsentristlik konservatiivne erakond ja rohelist maailmavaadet esindav erakond;
  • Kurz oli võimuletuleku ajal 33-aastaselt maailma noorim valitsusjuht.

Koalitsiooni moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta parlamendivalimistel septembris võitis konservatiivne Austria Rahvapartei 71 kohta, parandades oma tulemust eelmiste parlamendivalimistega võrreldes 6% ja kujunedes taas suurimaks erakonnaks Austria parlamendis.[3] Kuna parlamendis on kokku 183 kohta ja enamusvalitsuse moodustamiseks vaja seega 92 kohta, tuli Rahvaparteil leida endale sobiv koalitsioonipartner. Skandaalide tõttu ei olnud Rahvaparteil soovi moodustada koalitsiooni Austria Vabadusparteiga, kellega valitseti koos Sebastian Kurzi esimeses valitsuses aastatel 2017–2019. Samuti oli Rahvapartei esimees Kurz väljendanud juba varem kahtlusi nn suure koalitsiooni moodustamiseks oma peamise rivaali Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, sest see oleks eeldanud väga suuri programmilisi kompromisse. Koostööd ühegi erakonnaga Rahvapartei algusest peale siiski ei välistanud.[4] Kiiresti kujunes aga kõige tõenäolisemaks partneriks võimsalt oma tulemust parandanud erakond Rohelised – Roheline Alternatiiv, mis polnud eelmises parlamendi koosseisus üldse esindatud, kuid sai 2019. aasta parlamendivalimistel 26 kohta.[3]

7. oktoobril 2019 tegi president Alexander Van der Bellen Sebastian Kurzile ülesandeks moodustada uus valitsus ja järgmisel päeval alustas Kurz konsultatsioone kõigi parlamendis esindatud erakondade juhtidega.[5] 10. oktoobril teatas oma erakonna soovimatusest valitsuskoalitsioonis osaleda Vabaduspartei esimees Norbert Hofer[6], 18. oktoobril loobusid edasistest konsultatsioonidest sotsiaaldemokraadid, kuna ei pidanud vastuvõetavaks, et Rahvapartei peab kõnelusi mitme erakonnaga samaaegselt.[7] 24. oktoobril lõppesid konsultatsioonid ka liberaalse erakonnaga NEOS, kellel oli parlamendis vaid 15 kohta ja kes poleks Rahvaparteiga kahekesi saanud niikuinii koalitsiooni moodustada.[8] Konsultatsioonid jätkusid erakonnaga Rohelised – Roheline Alternatiiv. 10. novembril otsustas Roheliste erakonna juhatus alustada ametlikke koalitsioonikõnelusi Rahvaparteiga, järgmisel päeval kinnitas otsuse Rohelistega koalitsioonikõneluste alustamiseks ka Rahvapartei juhatus.

Teemagrupid valitsusprogrammi kokkupanekuks alustasid tööd 16. novembril 2019.[9] 1. jaanuaril 2020 kinnitasid Rahvapartei esimees Sebastian Kurz ja Roheliste esimees Werner Kogler presidendi juures, et on programmis kokkuleppele jõudnud.[10] 2. jaanuaril tutvustasid erakondade esimehed Viinis avalikkusele oma valitsusprogrammi ja ka kavandatava valitsuse koosseisu.[11] 3. jaanuaril kiitis programmi heaks Rahvapartei juhatus, 4. jaanuaril sai see heakskiidu ka Roheliste üldkogult.[12][13]

Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Image Nimi Amet Astus ametisse Lahkus ametist Erakond

Liidukantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Sebastian Kurz liidukantsler
(vastutab ka meedia valdkonna eest)
7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Werner Kogler asekantsler
kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiminister
7. jaanuar 2020 Rohelised

Portfellita ministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Karoline Edtstadler Euroopa asjade minister liidukantseleis 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Susanne Raab integratsiooni- ja naisküsimuste minister liidukantseleis 7. jaanuar 2020 Rahvapartei

Ministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Nehammer siseminister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Alexander Schallenberg välisminister 7. jaanuar 2020 parteitu,
kuid esitatud Rahvapartei poolt
Alma Zadić justiitsminister 7. jaanuar 2020 Rohelised
Rudolf Anschober sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja tarbijakaitseminister 7. jaanuar 2020 Rohelised
Christine Aschbacher töö-, perekonna- ja noorsooasjade minister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Klaudia Tanner kaitseminister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Heinz Faßmann haridus-, teadus- ja arendustegevuse minister 7. jaanuar 2020 parteitu,
kuid esitatud Rahvapartei poolt
Leonore Gewessler kliimakaitse-, keskkonna-, energia-, liikuvuse, innovatsiooni- ja tehnoloogiaminister
(vastutab ka taristu ja telekommunikatsioonide eest)
7. jaanuar 2020 Rohelised
Elisabeth Köstinger põllumajandus-, regionaal- ja turismiminister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Margarete Schramböck digiteerimis- ja majandusminister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Gernot Blümel rahandusminister 7. jaanuar 2020 Rahvapartei

Riigisekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Magnus Brunner keskkonnaküsimuste riigisekretär 7. jaanuar 2020 Rahvapartei
Ulrike Lunacek kunsti ja kultuuri riigisekretär 7. jaanuar 2020 Rohelised

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]