Sargasso meri

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sargasso mere asukoht

Sargasso meri on Atlandi ookeani osa. Teda ei piira rannad ega saared, vaid hoovused: läänest ja põhjast Golfi hoovus, lõunast Antilli hoovus ja idast Kanaari hoovus. Meri on valdavalt sügav, ainsad saared on Bermuda saared.

Meri on umbkaudu 4,16 miljoni km² suurune. Samas on Sargasso mere piiritlemine raske, kuna meri on pidevas liikuvuses. Mere piirideks võiks lugeda 20-38 põhjalaiuskraadi 76-43 läänelaiuskraadi.

Sargasso meri on oma nime saanud makrovetikatest Sargassum natans ja Sargassum fluitans, mis tekitavad mere pinnale suuri nö “ujuvaid vaipasid”. Vetikakogumid on toiduks ja varjupaigaks paljudele liikidele, sealhulgas endeemsetele ja ohustatud liikidele. Sellise elurikkuse pärast, on Sargasso merd ka nimetatud “Kuldseks ujuvaks vihmametsaks Atlandi ookeanis”. [1]

Sargasso meres asub ka maailmale tuntud salapärane Bermuda kolmnurk.[2]

Sargasso merele on selgelt iseloomulik tema sügavsinise värvi tõttu. Sargasso meri on ka väga selge veega. Läbipaistvus ulatub kohati 61 meetrini. [3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teadaolevad mainingud Sargasso mere kohta ulatuvad 1492. aastasse, kui Christopher Columbus kirjeldas pinnal olevaid vetikaid, mida ta arvas olevat madala vee tunnusmärgiks ning samuti tuule puudumist. Columbuse madrused kartsid, et tuule puudumise tõttu pole neil võimalik Hispaaniasse tagasi pöörduda ning veepinnal olevad vetikate all varitsevad madalikud, kuhu laev võib karile joosta. Samu tundemärke kirjeldasid ka mitmed teised meremehed. Nii saigi paljudele meri tuntuks vetikate ja tuulevaikuse tõttu. [4]

makrovetikas Sargassum

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sargasso merel on tähtis roll angerjate Euroopa angerjas (Anguilla anguilla). Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)  Ameerika meriangerjas  (Conger oceanicus) kudealadena. Koorunud vastsed kasutavad merd ümbritsevaid hoovusi, jõudmaks Euroopa ja Põhja-Ameerika idarannikule. Täiskasvanuks ja suguküpseks saades võtavad angerjad jällegi ette pika rännaku, et jõuda kudema just nimelt Sargasso merre. [5]

Sargasso meri on koduks ka kõigile viiele atlandi kilpkonnale. Peale rannal koorumist veedavad noored kilpkonnad aastaid otsides varju ja toitu Sargasso mere vetikakogumite vahel, suuremana tulevad nad tagasi madalikele. Mitmeid kümnendeid hiljem võtavad nad ette rännaku oma koorumis paika, et saada ise järglasi. [6]

Vähemalt 27 linnuliiki on seotud Sargasso meres leiduva Sargassumiga. Üheks selliseks linnu liigiks on Bermuda tormilind, kes arvati olevat välja surnud ainult 10 aastat peale Bermuda saarte koloniseerimist. Kuid kolmsada aastat hiljem leiti siiski mõned pesitsevad linnud ja linnuliik päästeti väljasuremise äärelt. [6]

Sargasso meri on üks enim hapniku produtseerivamaid ookeane planeedil. Suurt rolli mängib selles ainult paarkümmend aastat tagasi avastatud tsüanobakter “Prochlorococcus”, mis toodab 20% hapnikust atmosfäärist. [6]

Sargasso merre tulevad mõneks oma eluetapiks väga paljud liigid. Suurematest liikidest näiteks: kašelott, vaalhai ja nahkkilpkonn. Harilik tuun kasutab Sargasso merd pigem läbi rändamiseks. [6]

Ohustatus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Sargasso meri on suurtest linnadest kaugel, jõuab sinna hoovustega suurtes kogustes inimeste poolt tekitatud reostust. [6]

Ohustavad ka laevad ja laevanduse kahjulikud mõjud, näiteks veealune müra, keemilised heitmed, ballastvee vahetus ja vetika kogumite kahjustamine. Probleemideks on lisaks veel kalade ülepüük, kalastamisel kalade ja teiste loomade elupaikade kahjustamine ja kaaspüük. Tuleviku probleemideks võivad olla Sargassum´i liigne kasutamine ja kliima soojenemisest tingitud muutused. [2]

Bermuda kolmnurk[muuda | muuda lähteteksti]

Bermuda kolmnurk

Sargasso meres asub üks maailmas seni müstilisemaid kohti, mida tuntakse kui Bermuda kolmnurk. Täpsemalt on Bermuda kolmnurk Bermuda saarte, Florida lõunatipu ja Puerto Rico vaheline Atlandi ookeani osa. Bermuda kolmnurka teatakse maailmas kui müstilist kohta, kus selgitamata põhjustel uppuvad laevad ja kukuvad alla lennukid. Täpseid põhjuseid ei teata ja seepärast on püstitatud palju erinevaid hüpoteese. Enamasti on arvatud, et tegemist on kosmiliste juhtumitega, nt ookeani põhjas on maakera must auk, ookeani põhjas tegutseb jõujaam.[7]

Paljud teoreetikud on toonud põhjuseks hoopis kliima mõjud, nt hoovused, ebastabiilne ilmastik, korallrifid ja palju muudki. Teooriaid on teisigi ja uurimine selles osas kestab tänapäevani. Statistikud samas väidavad, et tegelikkuses ei ületa seal piirkonnas toimuvad õnnetused keskmist õnnetuste arvu kui võrrelda neid teiste USA rannikumere aladega.[7]

Mõiste "Bermuda kolmnurk" võttis esimesena kasutusele Vincent H. Gaddis ajakirjas Argosy 1964 aastal ilmunud artiklis. Ajaloo kaks kõige kuulsamat õnnetust Bermuda piirkonnas on “Lend 19”, mille tulemusena jäi aastal 1945 kadunuks viis sõjaväe õppelennukit ja aastal 1918 jäi teadmata kadunuks laev nimega “USS Cyclops”, pardal üle 300 mehe. [7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Acton, Leslie; Campbell, Lisa M.; Cleary, Jesse; Gray, Noella J.; Halpin, Patrick N. (1. jaanuar 2019). "What is the Sargasso Sea? The problem of fixing space in a fluid ocean". Political Geography (inglise). 68: 86–100. DOI:10.1016/j.polgeo.2018.11.004. ISSN 0962-6298.
  2. 2,0 2,1 Bulger, Faith. "About the Sargasso Sea". Sargasso Sea Commission (Briti inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
  3. Heller, Ruth (2000). A sea within a sea : secrets of the Sargasso. Internet Archive. New York : Grosset & Dunlap. ISBN 978-0-448-42417-0.
  4. Bulger, Faith. "About the Sargasso Sea". Sargasso Sea Commission (Briti inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
  5. "In the Sargasso Sea, life depends on floating sargassum seaweed". Magazine (inglise). 15. mai 2019. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Sterrer, Wolfgang. "Sargasso sea should be protected" (PDF). Brimstone Media. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
  7. 7,0 7,1 7,2 Editors, History com. "Bermuda Triangle". HISTORY (inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: parameetris |perekonnanimi= on üldnimi (juhend)