Samboriidid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas. Neid on esmakordselt mainitud 1155. aasta paiku kui Ida-Pommeri maade kubernerid (princeps) Poola kuningliku Piastide dünastia teenistuses ja 1227. aastast valitsesid nad autonoomsete vürstidena 1294. aastani, mil dünastia hääbus. Järgnenud pärilussõda Poola Piastide dünastia, keiserliku Brandenburgi margi ja Saksa Ordu riigi vahel lõppes Gdański (Danzigi) ülevõtmisega Saksa ordu poolt 1308. aastal.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Dünastia võimupiirkond Pomereelia kattub laias laastus tänase Pomorze vojevoodkonna alaga Põhja-Poolas. Samboriidid kasutasid 1227. aastast keskaegse ladina keele tiitlit dux Pomeraniae; nende Pomereelia hertsogkonda nimetati seetõttu "Pommeri hertsogkonnaks", isegi kui läänes oli teine Pommeri hertsogkond, mida valitses Greifide koda, kes kandis sarnaselt "Pommeri hertsogi" tiitlit.

Poola keeles kiputakse mõistet Pomorze (Pommeri) seostama kogu Läänemere ranniku maaribaga Wisła (idas) ja Raxa (Recknitzi) jõe (läänes) vahel. Kuni germaani sissetungideni kasutati seda mõistet läänes kuni moriinide asualani. Erinevus saavutati Pomorze Gdańskie (Pommeri-Danzig) kasutamisel Pomereelia jaoks ja Pomorze Szczecińskie (Pommeri-Stettin) kasutamisel endise Greifide hertsogkonna jaoks, kelle kohta tiitlit "Pommeri hertsog" ja mõistet "Pommeri hertsogkond" kasutati üksnes pärast Samboriidide hääbumist.

Hertsog Świętopełk II valitsemisajal ulatusid Samboriidide valdused Słupskist läänes, suundudes itta üle Wisła jõe, sealhulgas Żuławy Gdańskie, ning külgnesid lõunas Suur-Poola ja Kujawy vürstkondadega, piiriks oli Noteći jõgi.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Poola nimi "Sobiesławi koda" tuleneb Suur-Poola Piastide vürstide asehaldurist Pomereelias hertsog Sobiesław I-st, samas saksapärane "Samboriidid" tuleneb tema tõenäoliselt pojalt ja järeltulijalt hertsog Sambor I-st. Traditsioonilise ajalookirjutuse järgi oli esimene kindel Pomereelia princeps Sambor, kuna Sobiesław I käsitlevad ülestähendused 15. sajandi Oliwa kroonikast ei tundunud usaldusväärsed. Poola ajaloolased ei jaga seda kahtlust ja on dünastia nimena kasutanud tema isa nime.

Pomoraanide maade vallutamise ajal 1113. ja 1121. aasta vahel paigaldas Poola vürst Bolesław III Krzywousty 1116. aasta paiku Pomereelia maade valitsemiseks kubernerid, arvatavasti Sobiesław I esivanemad. Pommeri hertsogite Siemomysłi ja Świętobóri kuuluvust või suhet Poola Piastide dünastiaga pole kunagi lõplikult kindlaks tehtud.

Kõige tähtsam hertsog oli Świętopełk II, kes kašuubide traditsioonilises ajaloos kannab hüüdnime "Suur". Świętopełk sai 1216. või 1217. aastal oma süseräänilt, Piastide dünastiast Poola suurvürst Leszek Białylt lääniks Pomereelia. Võib-olla koos Suur-Poola Piastide vürsti Władysław Odoniciga tegutsedes sai ta oma liitlaslikust tegevusest kasu, kui nad lasid 1227. aastal Piastide Gąsawa koosviibimise ajal suurvürst Leszek I ja Sileesia hertsogi Henryk I Brodaty röövida ning seejärel Leszeki mõrvata. Seetõttu kuulutas Świętopełk end sõltumatuks valitsejaks ja Pommeri duxiks.

Świętopełk II oli dünastia suurim väejuht, olles alistanud oma pika valitsusaja jooksul erinevad Piastide, Preisi, Taani, Saksa ja Greifide sissetungijate armeed. Ta oli esimene Poola (slaavi) valitseja, kellele tehti aktiivne väljakutse ning kes pidas sõjakäike Saksa ordu vastu ja aitas mitmel korral paganlikke preislasi nende vastu ristisõdu pidavate ordu ja Piastide vürstide vastu. Tema vennad Sambor II ja Ratibor loovutasid mõned oma valdused Saksa ordu rüütlitele, võimaldades Orduriigil saada esimene oluline tugipunkt Wisła jõe paremkaldal.

Świętopełki poeg ja viimane Samboriidist valitseja Mestwin II võitles erinevate traditsiooniliste vaenlastega, sealhulgas Saksa orduga. Vajadusest oma trooni eest võidelda lubas ta Brandenburgi Askania markkrahvidele paari linna näol feodaalset tribuuti, sõlmides 1269. aastal Arnswalde lepingu. 1282. aastal sõlmis ta Kępnos pärimiskokkuleppe Suur-Poola hertsogi Przemysł II-ga (Poola kuningas 1295. aastast), kes pärast tema surma liidendas Pomereelia Poola krooni maadega.

Samboriidide sünnipära[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sobiesław I (Subislaw I), Pomereelia princeps u. 1155–1177/79
    1. Sambor I, Pomereelia princeps 1177/79–1205
      1. Sobiesław II (Subislaw II), suri u. 1217/23, eestkoste all
      2. tuvastamata poeg, suri noorelt
    2. Mestwin I Rahumeelne, Pomereelia princeps 1205–1220
      1. Mirosława, ∞ Bogislaw II
      2. Świętopełk II Suur, Pomereelia princeps 1220. aastast, Pomereelia hertsog Gdańskis 1227–1266
        1. Euphemia, ∞ Jaromar II
        2. Mestwin II, Pomereelia hertsog Świecies 1255. aastast, viimane Pomereelia hertsog 1270–1294, ∞ Jutta, Brehna ja Wettini krahv Dietrich I tütar
          1. Katharina, ∞ Mecklenburg-Parchimi hertsog ja Białogardi isand Pribislaw II
          2. Eufemia, ∞ Holstein-Segebergi krahv Adolf V
        3. Johann, suri 1248
        4. tuvastamata tütar, ∞ tuvastamata Kevenbergi krahv
        5. Wratisław II, Pomereelia hertsog Gdańskis 1266–1270
      3. Jadwiga (Hedwig), ∞ Suur-Poola hertsog Władysław Odonic
      4. Witosława, Żukowo kloostri prioress
      5. Wratisław I, Pomereelia hertsog Świecies 1227–1233
      6. Sambor II, Pomereelia hertsog Lubiszewos (Liebschau) 1233–1269, ∞ Mechthild, Mecklenburgi vürsti Heinrich Borwin II tütar
        1. Sobiesław III (Subislaw III), suri 1254
        2. Margrete Sambor, ∞ Taani kuningas Christoffer I
        3. Gertruda, vallaline
        4. Eufemia ∞ Sileesia hertsog Bolesław II Rogatka
        5. Salome ∞ vürst Ziemomysł Kujawyst
        6. Jolanta (Jolanthe)
      7. Ratibor, Pomereelia hertsog Białogardis 1233–1262

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]