Siemomysł (Pommeri)

Siemomysł, Siemosił või Zemuzil (elas 11. sajandil) oli esimene ajalooliselt tõestatav Pommeri hertsog, kes pandi 1046. aastal kirja Niederaltaichi annaalidesse (Annales Altahenses).

Ajalooline ülestähendus

Annaalidest võib lugeda: "His omnibus peractis rex inde discessit ac Mersiburc, natale sancti Iohannis celebraturus [24. juuni], perrexit. Illuc etiam Bratizlao dux Boemorum, Kazmir Bolaniorum, Zemuzil Bomeraniorum advenerunt atque regem donis decentibus honoraverunt. [...] Inde discedens apostolorum Petri et Pauli festa [29. juuni] Mihsina celebravit ubi etiam conventionem secundo habens duces praefatos inter se pacificavit".

See sissekanne kirjeldab Zemuzili kohalolekut kohtumisel Saksa-Rooma keisri Heinrich III-ga Merseburgis ("Mersiburc") 24. juunil 1046, koos Böömimaa hertsogi Břetislav I ("Bratizlao dux Boemorum") ja Poola Kazimierz I ("Kazmir Bolaniorum"). Hertsogid "austasid keisrit korralike kingitustega", mis Schmidti järgi (2009) oli andami maksmine. Teisel kohtumisel 29. juunil Meißenis ("Mihsin") sõlmisid "eelmainitud hertsogid" dokumendi järgi vastastikuse rahukokkuleppe.

Teaduslik hinnang

Vaidluse olemus

Roderich Schmidt (2009) oletab, et dokumendis viidatud rahu oli muu hulgas vajalik ka Zemuzili ja Kazimierzi vaheliste võitluste tõttu ning Zemuzil aitas Masoovia Miecławit, kes oli võidelnud varem Poolast välja saadetud, kuid Heinrichi abiga taastatud Kazimierzi vastu ja kaotanud. Edward Rymari (2005) järgi oli vaidluse kõige tõenäolisem olemus andami mittemaksmine Pommeri hertsogi poolt Kazimierzile. Pärast Heinrichi vahendust ei suutnud Zemuzil fodaalkohustusi maksta ning Kazimierz tungis Pommerisse ja võttis järgmisel aastal (1047) selle oma kontrolli alla.

Žemužilise riik

Schmidti järgi ei ole 1046. aasta ülestähenduse põhjal võimalik tema riigi asukohta otsustada. Edward Rymar usub Łowmiańskit järgides, et Žemužilis oli ühendatud Pommeri riigi valitseja keskusega Kołobrzegis (Kolberg), mitte väiksema hertsogkonna, mis seletab, miks Heinrich võttis teda Böömimaa ja Poola valitsejatega võrdsena. Schmidt väidab ka, et Žemužilise mainimine koos Břetislavi ja Kazimierziga viitab sellele, et nad olid staatuselt võrdsed ja et tema riigi poliitiline korraldus 1046. aastal sarnanes Böömimaa ja Poola omadega.

Teiselt poolt ütleb Stabenow (1995), et suurem osa ajaloolastest peab Zemuzili ainult osa Odra, Läänemere, Wisła, Warta ja Noteći vahelise ala valitsejaks ja et tema riigi asukoht selles piirkonnas on vaidlustatud. Stabenow ütleb veel, et 1046. aasta kirje on esimene kirjalik teade pomoraanidest.

Nimi

Ajaloolased on teinud mitu katset rekonstrueerida hertsogi slaavi nimi saksa krooniku ülestähendatud versioonist "Žemužils". Enne 1040. aasta dokumendi ja 1046. aasta dokumendi seose loomist pakuti nime erinevalt: Ziemomysł (Oswald Balcer), Siemosił (Aleksander Brückner) ja isegi Wszemysł (sellest konkreetsest variandist on hüpoteesina loobutud). Zygmunt Wojciechowski pidas slavistitega konsulteerides "Žemužilis" vastavaks deminutiivsele vormile "Siemysł", mis on "Siemomysł" lühem vorm. Nimi esineb Piastide dünastia liikmete seas koos Poola hertsogi Siemomysłiga ja tüvi "Siem", mis viitab "perekonnale" (seega on "Siemomysł" keegi, kes "mõtleb oma perekonna peale"), leidub ka poollegendaarse Piasti Siemowiti nimes.

Religioon

Rymari järgi oli Zemuzil suure tõenäosusega kristlane või vastasel juhul poleks tal Heinrichi toetust olnud, ehkki ta oleks seda fakti oma valdavalt paganlike alamate eest varjanud.

Väljapakutud sugupuud

Edward Rymari järgi arvatakse sageli, et Zemuzil oli Pommeri hertsogi Świętobor I isa või vanaisa. Schmidti arvates ei ole 1046. aasta ülestähenduste põhjal võimalik otsustada, kas Zemuzil oli hilisemate Pommeri hertsogite esivanem, ja tsiteerib teiste saksa ajaloolaste Martin Wehrmanni ja Adolf Hofmeisteri sarnaseid järeldusi.

19. sajandi saksa ajaloolane Johann Ludwig Quandt uskus, et Zemuzil ja teised varased Greifide dünastiast Pommeri hertsogid põlvnesid Väike-Poola aadlist, et Zemuzil tehti tema hertsogkonna vojevoodiks Poola kuninga Bolesław I Chrobry poolt ja et ta oli Świętobor I vanaisa. Austria-poola ajaloolane Oswald Balzer sidus hertsogi emaliinis Piastide dünastiaga, tehes tema emast Bolesław I Chrobry tütre. Samamoodi nägi Henryk Łowmiański Zemuzili esimese ajaloolise Poola valitseja Mieszko I tütrepojana.

Gerard Labuda sõnul oli Zemuzil tõenäoliselt Piastidega seotud oma ema kaudu. Rymari sõnul oli 1040. aasta dokument üks põhjustest, miks arvatakse Zemuzil vahel olevat seotud Poola Piastide dünastiaga. Stanisław Zakrzewski uskus hertsogi olevat Dytryki vend, kelle Labuda pakkus Sememizli isaks, ja püstitas ka hüpoteesi, et Zemuzil oli Świętobori esivanem.

Sememizl

1040. aasta dokument mainib Sememizli. See dokument on ülestähendus Heinrich III mõne küla annetamisest Naumburgi toomkirikule, mida Sememizl varem pidas Heinrich III läänina. Edward Rymari järgi tuvastatakse Sememizl üldiselt Zemuzilina selle nime harulduse tõttu Poola Piastide ja Pommeri hertsogite seas. Gerard Labuda kahtles Zemuzili ja Sememizli vahelises seoses, keda ta pidas Chrobry ühe kasuvenna Dytryki pojaks, kelle Poola kuningas Saksamaale pagendusse saatis.