Jaromar II

Jaromar II (u 1218 – 20. august 1260) oli slaavi aadlimees. Ta oli valitsev Rügeni vürst 1249. aastast kuni surmani.

Elu

Teda on esmamainitud 8. novembril 1231. 28. septembrist 1246 oli ta oma isa Vitslav I kaasvalitseja. Oma valitsemise algusaastatel püüdis ta säilitada rahumeelseid suhteid oma naabrite Pommeri hertsogitega, eriti Gützkowi vürstidega, kes olid Barnim I vasallid. Ta edendas kaubandust, keelates vrakkimise ja pakkudes ohutut läbipääsu Lübecki kaubalaevadele. 1249. aastal purustasid Lübecki väed Stralsundi; selle tulemuseks oli neli aastat kestnud sõda, mille jooksul lubati Stralsundi kaapritel vallutada Lübecki laevu. Kõik Lübeckile antud eesõigused peatati kuni Stralsundile tekitatud kahju hüvitamiseni.

Jaromar II annetas maad kolmele tsistertslaste ordu kloostrile oma territooriumil, Bergen auf Rügen, Neuenkamp ja Hilda. 1252. aastal annetas ta Radevice maa Mönchgutis Hilda kloostrile Greifswaldi lähedal. Ta toetas teiste religioossete ordude asumist oma territooriumile. Dominiiklased asutasid Püha Katariina kloostri Stralsundis; Frantsisklased asutasid 1254. aastal Püha Johannese kloostri, samuti Stralsundis. 1255. aastal andis ta Lübecki linnaõiguse Barthile ja 1258. aastal Damgartenile.

Jaromar II oli Taani kuninga ning peapiiskoppide Jakob Erlandseni Lundist ja Peder Bangi Roskildest vahelises Taani sisevõitluses tulihingeline peapiiskoppide toetaja. Peder Bang põgenes Taani vanglast maapakku Schaprodesse Rügenil. Sama aasta aprillis randusid Jaromir II ja Peder Bang Taani peasaarel Sjællandil ja vallutasid Kopenhaageni. Tõenäoliselt sooritasid nad selle käigus tõsiseid vägivallaakte ja põletasid pärast linna rüüstamist suure osa Kopenhaagenist. Taani kuningas Christoffer I suri 1259. aasta mais ootamatult Ribes. Tema lesk Margrete Sambor asus oma alaealise poja Erik V regendiks. Ta kogus talupoegade armee, mille Jaromar II Næstvedis alistas. Pärast Sjællandi, Skåne ja Lollandi laastamist randus ta oma armeega Bornholmil, kus ta purustas kuningliku Lilleborgi kindluse. Kättemaksu otsinud naine pussitas teda 1260. aastal pistodaga Bornholmil või Skånes. Pole teada, kuhu ta maeti; võibolla Bergen auf Rügeni kloostrisse või Neuenkampi kloostrisse Franzburgis.

Kopenhaagenis Jarmers Pladsis ("Jaromari koht") asuv Jarmers Tårn on mälestusmärk, mis tuletab meile meelde Jaromar II linna toodud laastamist.

Abielu ja järglased

Jaromar II abiellus Świętopełk II tütre Euphemiaga. Nad said kolm last:

Vitslav II (1240-1302)
Margarete (u.1247 - 1272)
Jaromar III (enne 1249 - 1282)