Bogislaw II (Pommeri)

Bogislaw II (u 1177 – 23. jaanuar 1220) oli Pommeri-Stettini hertsog 1187. aastast kuni surmani.

Elu

Bogislaw II oli Bogislaw I ja tolle teise naise Mieszko III Stary tütre Anastazja poeg. Ta oli alaealine, kui tema isa 1187. aastal suri. Bogislaw ja tema vend Kasimir II seisid nende ema ja Swantiboriidide kõrvalliinist kastellaan Wartislaw Swantiboriczi eestkoste all, keda ametlikes dokumentides nimetatakse kuberneriks või vicedominus terrae.

Pärast nurjunud katset Taani suveräniteedi alt väljuda pidid Anastazja ja tema pojad minema Taani, et Taani kuningas isiklikult läänistaks Pommeri. Taani mõju üks tagajärg oli see, et sõja ajal Rügeni Jaromar I vastu tehti Jaromar eestkostjaks ja halduriks, asendades Wartislawi, ning Nyborgi rahuga kaotas Pommeri vaidlusalused alad Wolgasti ja Loitzi ümbruses.

1209. aastal alustasid Pommeri hertsogid järjekordset sõda Jaromar I ja tema kaitsel õitsva Stralsundi linna vastu. Ka see sõda oli edutu ja konflikt lahendati Taani 1216. aasta Maapäeval. Taani suveräänsust kinnitati ja sidemeid Taaniga tugevdati abieluga Kasimiri ja Taani printsessi Ingardise vahel.

Varsti pärast seda puhkes sõda Taani ja Brandenburgi vahel. Markkrahv Otto II võitis Roskilde Peteri juhitud Taani armeed ja okupeeris Pommeri. Kuid ta ei suutnud püsivalt Pommerit nõuda ja see jäi Taani suveräänsuse alla. Järgnenud troonivaidluse ajal Hohenstaufenist Švaabi Philippi ja Welfist Otto IV vahel haaras Taani kuningas Valdemar II kontrolli Põhja-Saksamaal. Taani jõudis oma võimsuse tippu ja Valdemar valitses kui taanlaste, slaavlaste, jüütide ja nordalbingialaste kuningas. Seda okupatsiooni tunnistas isegi keisririik, selles mõttes, et kui Welfist keiser Otto IV asus Weißensees liitu markkrahv Albrecht II-ga, asus Valdemar liitu Hohenstaufenist keisri Friedrich II-ga. 1214. aastal Metzis läänistas Friedrich II Valdemarile kõik saksa ja slaavi territooriumid Elbe ja Elde jõest põhjas ning selle läänistuse kinnitas paavst.

Brandenburg ründas Valdemari saksa territooriume, kuid Valdemar ja Pommeri hertsogid tõrjusid need rünnakud. Pärast seda edu ja piirimuudatusi Rügeniga 1216. aastal hakkas Pommeri tugevnema ja õitsema. Hertsogite suveräänsus Gützkowi ja Demmini üle oli tagatud ning majandust ja kultuuri elavdati saksa asunike sisserändega ja Jaromar I asutatud Eldena kloostriga. Tähtis oli ka piiskop Christiani kohalolek, kes pööras usust taganenud preislased tagasi. Christian ja hertsogid taasasustasid tühjaksjäänud Dargun kloostri. 1218. aastal suri nõrk Kammini piiskop Sigwin ning tema järglaseks sai praost, jõulisem Konrad II. Bogislaw ühines ristisõjaga preislaste vastu.

Kasimir II suri 1217. aastal palverännakul pühale maale. Pärast Kasimiri surma valitses Bogislaw üksi. See periood oli enamasti rahulik.

Bogislaw II suri 23. jaanuaril 1220. Legendi kohaselt maeti ta Kenizis, tema poolt Pommeri ja Brandenburgi vahelisele piirile ehitatud kindluses.

Abielu ja järglased

Bogislaw II abiellus Pomereelia hertsogi Mestwin I tütre Miroslawaga. Nad said kolm last:

• Barnim I (u 1210 – 1278)
• Woislawa (suri 1229)
• Dobroslawa

Eelnev Bogislaw I

Pommeri-Stettini hertsog 1187–1220

Järgnev Barnim I