Rudolf IV (Hachberg-Sausenberg)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rudolf IV
Rudolf IV. v. Hachberg-Sausenberg.jpg
Hachberg-Sausenbergi markkrahv Rudolf IV - foto tema hauast Neuchâteli kollegiaalkirikus
Sündinud 1426 või 1427
Röttelni linnus
Surnud 12. aprill 1487
Röttelni linnus
Abikaasa Marguerite de Vienne
Lapsed Philipp
Vanemad Wilhelm
Elisabeth von Montfort-Bregenz

Hachberg-Sausenbergi markkrahv Rudolf IV (1426 või 1427, Röttelni linnus – 12. aprill 1487, Röttelni linnus) oli markkrahv Wilhelmi ja Montfort-Bregenzi Elisabethi poeg.

1441. aastal loobus Rudolfi isa Rudolfi ja tema venna Hugo kasuks troonist. Kuna nad mõlemad olid sel ajal alaealised, asus nende eestkostjana valitsusse nende onu Freiburgi krahv Johann. Hugo suri 1444. aastal.

Rudolf oli Hachberg-Sausenbergi markkrahv aastast 1441 ja Neuenburgi krahv aastast 1447.

Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf oli abielus Marguerite de Vienne'iga. Naine tõi abiellu Sainte Croix linnuse ja muud Burgundia vara. Nad said vähemalt kaks last: poja Philippi ja tütre Katharina.

Ehitustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf IV laiendas Badenweileri linnust ja Röttelni linnust. Viimasele lisas ta alumise värava välismüüris. Aastatel 1479-1482 ehitas ta uuesti üles Schopfheimi linnakiriku, mis oli maha põlenud. Ehitustegevuse jälgi on Weitenau kloostrikirikus ning Röttelni ja Egringeni kirikutes.

Riigi laienemine[muuda | muuda lähteteksti]

8. septembril 1444 andis Freiburg-Neuenburgi krahv Johann Badenweileri kreisi, sealhulgas Badenweileri linnuse oma õepoegadele Rudolf IV-le ja Hugole. Badenweileri, Röttelni ja Hachberg-Sausenbergi kreisid moodustasid seejärel peaaegu pideva Markgräflerlandi ala Baselist põhjas ja Freiburgist lõunas.

Freiburg-Neuenburgi krahv Johannil oli kuus last, kuid kõik nad surid lapseeas.

1447. aastal loovutas Freiburg-Neuenburgi Johann Neuenburgi krahvkonna, sealhulgas linnuse Rudolfile. Pärast Johanni surma (19. veebruaril 1458) päris Rudolf veel valdusi Burgundia vabakrahvkonnas.

Diplomaat[muuda | muuda lähteteksti]

1451. ja 1452. aastal saatis Rudolf kuningas Friedrich III-t tema kroonimisteekonnal Rooma. 1454. aastal külastas teda Röttelni linnuses hertsog Philippe Hea. 1458. aastal määrati ta Burgundia hertsogi õukonnas nõunikuks ja kammerhärraks. Ta oli omamehelik kuju, kus teda tunti kui Marquis de Rothelin.

1467. aastal määras Burgundia hertsog Charles Südi ta Luksemburgi kuberneriks. 1468. aastal vahendas ta Tirooli hertsogi Sigismundi ja Vana Šveitsi Konföderatsiooni vahelist vaidlust.

Püüd kaitsta oma valdusi Badenis[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf oli teadlik, et tema positsioon Saksa-Rooma riigi vasallina ühelt poolt ja tema Burgundia huvid teiselt poolt võivad viia ta ohtlikku olukorda. Badeni valduste perekonnas hoidmiseks pidas ta läbirääkimisi Badeni markkrahvi Karl I ja selle poja Albrechtiga. Veidi enne Rudolfi surma jäi mõneks ajaks Rudolfi õukonda Karl I pojapoeg ja Christoph I poeg Philipp I. Läbirääkimised ei jõudnud Rudolfi eluajal lõpuni, kuid Rudolfi poeg Philipp jätkas läbirääkimisi Christoph I-ga ja 1490. aastal jõuti kokkuleppele.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Wilhelm
Hachberg-Sausenbergi markkrahv
1441-1487
Järgnev
Philipp