Wilhelm (Hachberg-Sausenberg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2022) |
| Wilhelm | |
|---|---|
 Hachberg-Sausenbergi Wilhelm - joonistus seinamaalingul Konstanzi toomkirikus | |
| Sünniaeg | 11. juuli 1406 |
| Surmaaeg | 15. august 1482 |
| Abikaasa | Elisabeth von Montfort-Bregenz |
| Lapsed |
Rudolf IV Hugo |
| Vanemad |
Rudolf III Anna von Freiburg-Neuenburg |
Hachberg-Sausenbergi markkrahv Wilhelm (11. juuli 1406 – 15. august 1482) oli markkrahv Rudolf III ja Anna von Freiburg-Neuenburgi poeg. Ta valitses aastatel 1428-1441 ja loobus 21. juunil 1441 troonist oma alaealiste poegade Rudolf IV ja Hugo kasuks. Alaealisuse tõttu oli nende eestkostjaks nende nõbu Freiburg-Neuenburgi krahv Johann.
Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]
Wilhelm abiellus Montfort-Bregenzi krahvi Wilhelm VII tütre Elisabethiga. Abikaasa sugulased sekkusid tema priiskava elustiili tõttu ja ta pidi lubama, et ei pane ilma nende nõusolekuta naise kaasavarast varasid hüpoteeki. Sellegipoolest viis tema elustiil 1436. aastal lahutuseni. Nad said vähemalt kolm last: kaks poega, Rudolf IV ja Hugo, kes olid tema järglased troonil, ja tütar Ursula.
Kuna Wilhelm oli pidevalt võlgades ja tema võlausaldajate surve kasvas, leidis ta lõpuks, et suudab oma esivanemate maad perekonnas hoida vaid siis, kui loobub troonist oma poegade kasuks.
Ehitustegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast seda, kui tema isa oli laiendanud Röttelni linnust, pühendus Wilhelm Sausenburgi linnuse laiendamisele.
Riigi suveräänsuse laiendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ta ostis 1432. aastal alama õigusemõistmise Efringenis, Kirchenis, Eimeldingenis, Holzenis ja Niedereggenenis.
3. novembril 1437 andis Hachbergi markkrahv Wilhelm foogtina Cüne am Bühel õigused Königsfeldeni kloostri abtissi valvurile Waldshutile, kolmanda osa viljakümnisest Birkingenile, kümnise Eschbachile ja Schönenbüheli veinikümnise Waldshutil. Ta oli ostnud need õigused Albrecht Merlerilt, kes elas Kadelburgis. Millal ta need õigused ostis, pole teada.
Diplomaatilised teenused[muuda | muuda lähteteksti]
Oma nõbu Freiburg-Neuenburgi Johanni kaudu pääses Wilhelm Burgundia hertsogi õukonda Dijonis. Baseli kirikukogul kutsuti teda vahendajaks Austria ja Burgundia vahele ning hiljem Burgundia ja Prantsusmaa vahele. 1432. aastal määras kirikukogu kaitsja Baieri hertsog Wilhelm III Hachbergi Wilhelmi kohusetäitjaks. 1434. aastal määras Burgundia hertsog Philippe III ta nõunikuks ja kammerhärraks.
1437. aastal määras Austria hertsog ta Austrian valduste kuberneriks Sundgaus, Alsace'is ja Freiburgis. Kaugema Austria kubernerina osales ta keiser Friedrich III ja Vana Šveitsi Konföderatsiooni vahelises sõjas. Pärast seda, kui šveitslased 1443. aastal Sankt Jakob an der Sihli lahingus austerlasi võitsid, saatis keiser Wilhelmi Prantsusmaa kuninga Charles VII juurde abi paluma. Prantsusmaa saatis 40 000 palgasõdurit, niinimetatud armanjakid.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Rudolf III |
Hachberg-Sausenbergi markkrahv 1428-1441 |
Järgnev Rudolf IV |