Roosa-kuldnokk

Allikas: Vikipeedia
Roosa-kuldnokk

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Kuldnoklased Sturnidae
Perekond Pastor
Liik Roosa-kuldnokk
Binaarne nimetus
Sturnus roseus
(Linnaeus, 1758)
Roosa-kuldnoka munad

Roosa-kuldnokk (ladina keeles Pastor roseus), vana nimetusega karjarästas, on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

Varem arvati liiki kuuluva kuldnoka perekonda (Sturnus), kuid hiljem on talle määratud eraldi perekond Pastor.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Pesitsusajal on levinud Ees- ja Kesk-Aasias, mõnel aastal ka Kagu-Euroopas. Talvitub Ees-Aasia lõunaosas, Pakistanis, Indias ja Sri Lankal.

Roosa-kuldnoka levik sõltub parves elutsevate rohutirtsuliikide rohkearvulisest esinemisest. Eestis eksikülaline.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldpikkus 19–22 cm. Vanalinnu sulestikus on iseloomulik heleroosa värvus, pea ja tiivad on mustad, metalliläikega. Noorlind sarnaneb kuldnoka kahvatu noorlinnuga, kuid tal on lühem ja tömbim kollakas nokk, hele valjasriba ja seljasulestikust heledam päranipuala.[2] Häälitsused lühidad ja karedad, võrreldes kuldnokaga rämedamad ja järsemad. Lennul hoiduvad roosa-kuldnokad üksteise lähedusse, mistõttu kogu parv paistab isegi läheda maa pealt tiheda tumeda tombuna. Maapinnale laskunult hajuvad nad kiiresti, kuid jooksevad ja lendlevad kõik ühes suunas, mistõttu kogu parv liigub ühele poole.[3]

Elupaik ja pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Elab stepis ja põllumaastikul. Pesitseb seltsinguliselt kaljulõhedes, järsakupragudes, kivide all, laiendatud kaldapääsukese urgudes, mõnikord hoonete õõnsustes, Ühes koloonias on tihti mitusada paari. Pesapaikadele ilmub aprillis. Pesaaluseks on õhuke kiht kuivanud taimevarrekesi, sellel lebavad vähesed koirohu lehed ja stepilindude suled. Kurnas on 4–7 kahkjashalli muna. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesitsusperiood on lühike: viis nädalat pärast esimeste munade munemist võib juba kohata hästi lendavaid noorlinde. Varsti pärast poegade pesast lahkumist ühinevad pesakonnad suurteks parvedeks, mis toiduotsingutel järk-järgult haudekolooniast eemalduvad. Talvel moodustab suuri parvi.[3]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigesööja. Eelistab rändtirtse. Täiskasvanud lind võib päevas ära süüa kuni 200 erinevas vanuses rändtirtsu. Sööb ka mardikaid, soomustiivalisi, ämblikke ja sipelgaid, marju, mahlakaid puuvilju ja umbrohuseemneid.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Butchart, S. & Symes, A. (BirdLife International) (2012). Sturnus roseus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2012.2.
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 484–485
  3. 3,0 3,1 3,2 "Loomade elu", 6. kd., lk 421–422