Kuldnoklased

Kuldnoklased
Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Alamselts	Laululinnud Passeri
Sugukond	Kuldnoklased Sturnidae Rafinesque, 1815

Kuldnoklased (ladina keeles Sturnidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Kuldnokad on enamasti rästasuurused ja nende sulestik on hall või kirev. Neil on pikk ja sirge, ahenev nokk ning tugevad jalad.

Kuldnoklased on levinud ainult Vanas Maailmas: Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Okeaanias. Inimene on aga viinud osad liigid ka Põhja-Ameerikasse, Hawaiile ja Uus-Meremaale, kus nad esinevad võõrliigina.

Kuldnoklased toituvad peamiselt putukatest ja taimede viljadest. Nad eelistav kultuurmaastikel paiknevaid elupaiku. Enamik kuldnoklasi teeb pesa puuõõnsusse.

Sugukonda kuulub umbes 34 perekonda ligi 120 liigiga. Tuntuim ja kõige suurema levilaga kuldnoklane on kuldnokk (Sturnus vulgaris). Aasias on levinuim maina (Acridotheres tristis).

Perekonnad

• Viiralind (Aplonis)
  • ca 20 liiki, lisaks 4–5 hiljuti väljasurnut)
• Maina (Mino)
  • Kuldmaina (Mino anais)
  • Paapua maina (Mino dumontii)
  • Melaneesia maina (Mino kreffti)
• Tuttmaina (Basilornis)
  • Sulawesi tuttmaina (Basilornis celebensis)
  • Serami tuttmaina (Basilornis corythaix)
  • Maluku tuttmaina (Basilornis galetus)
• Goodfellowia
  • Mindanao tuttmaina (Goodfellowia miranda)
• Sarcops
  • Kiilasmaina (Sarcops calvus)
• Streptocitta
  • Sulasaarte harakmaina (Streptocitta albertinae)
  • Harakmaina (Streptocitta albicollis)
• Enodes
  • Leekkulm-viiralind (Enodes erythrophris)
• Scissirostrum
  • Suurnokk-viiralind (Scissirostrum dubium)
• Ampeliceps
  • Kroonmaina (Ampeliceps coronatus)
• Gracula
  • Draviidi maina (Gracula indica)
  • Singali maina (Gracula ptilogenys)
  • Suurmaina (Gracula religiosa)
  • Enggano maina (Gracula enganesis)
  • Niase maina (Gracula robusta)
  • Gracula venerata
• Mainakuldnokk (Acridotheres)
  • 11 liiki
• Spodiopsar
  • Hall-kuldnokk (Spodiopsar cineraceus)
  • Siid-kuldnokk (Spodiopsar sericeus)
• Gracupica
  • Pugal-kuldnokk (Gracupica contra)
  • Jaava pugalkuldnokk (Gracupica jalla)
  • Kaelus-kuldnokk (Gracupica nigricollis)
  • Gracupica floweri
• Agropsar
  • Vahel arvestatud Sturnuse või Sturnia alla.
  • Jaapani kuldnokk (ka jaapani väike-kuldnokk; Agropsar philippensis)
  • Väike-kuldnokk (Agropsar strunius)
• Sturnia
  • Andamani kuldnokk (Sturnia eryhtropygia)
  • Valgepea-kuldnokk (Sturnia malabarica blythii)
  • Halltiib-kuldnokk (Sturnia malabarica)
  • India kuldnokk (Sturnia pagodarum)
  • Valgeõlg-kuldnokk (Sturnia sinensis)
• Sturnornis
  • Tseiloni kuldnokk (Sturnornis albofrontatus)
• Leucopsar
  • Valge-kuldnokk (Leucopsar rotschildi)
• Fregilupus
  • Réunioni kuldnokk (väljasurnud; Fregilupus varius)
• Necropsar
  • Rodriguese kuldnokk (väljasurnud; Necropsar rodericanus)

---

• Pastor
  • Roosa-kuldnokk (Pastor roseus)
• Sturnus
  • Kuldnokk (harilik kuldnokk; Sturnus vulgaris)
  • Ibeeria kuldnokk (Sturnus unicolor)
• Creatophora
  • Lokut-kuldnokk (Creatophora cinerea)
• Notopholia
  • Leeksilm-kuldnokk (Notopholia corusca)
• Hylopsar
  • Türkiis-kuldnokk (Hylopsar cupreocauda)
  • Samet-kuldnokk (Hylopsar pureiceps)
• Lamprotornis
  • 23 liiki
• Hartlaubius
  • Madagaskari kuldnokk
• Cinnyricinclus
  • Ametüst-kuldnokk (Cinnyricinclus leucogaster)
• Onychognathus
  • 11 liiki
• Poeoptera
  • Nõgi-kuldnokk (Poeoptera kenricki)
  • Kiilsaba-kuldnokk (Poeoptera lugubris)
  • Ülangu-kuldnokk(Poeoptera stuhlmanni)
• Pholia
  • Ruugekõht-kuldnokk (Pholia sharpii)
• Arizelopsar
  • Valgekõht-kuldnokk (Arizelopsar femoralis)
• Saroglossa
  • Himaalaja kuldnokk (Saroglossa spiloptera)
• Grafisia
  • Valgepugu-kuldnokk (Grafisia torquata)
• Speculipastor
  • Pugal-kuldnokk (Speculipastor bicolor)
• Neocichla
  • Miombo-kuldnokk (Neocichla gutturalis)

---

• Rhabdornis
  • Rhabdornis grandis
  • Rhabdornis inornatus
  • Rhabdornis mystacalis
  • Rhabdornis rabori'

---

• Cryptopsar