Mine sisu juurde

Friedrich Georg von Bunge

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Georg von Bunge
Sünniaeg 13. märts (vkj 1. märts) 1802
Kiiev, Venemaa keisririik
Surmaaeg 9. aprill 1897 Muuda Vikiandmetes
Wiesbaden, Saksa keisririik
Elukutse jurist, õigusteadlane, ajaloolane
Sugulased Bunged

Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.

Bunge oli oluline baltisaksa 19. sajandi ajaloolane ja silma­paistvamaid jõude Tartu keiserliku ülikooli õigusteaduskonnas 19. sajandi esimese veerandi lõpust kuni 1842. aastani.[1] Ta avaldas trükis suure hulga seni avaldamata allikaid ja avaldas publikatsioonisarju, mille kaudu teisedki ajaloolased (näiteks Carl Schirren ja Karl Heinrich von Busse) said oma töid ja allikpublikatsioone avaldada.

Ta sündis Kiievis apteekri, Andreas von Bunge (1766–1814)[2] pojana, kuid pärast isa surma (märtsis 1814) tõi ema ta Tartusse (1815). Alates 1819 õppis ta Tartu ülikoolis õigusteadust. 1823 habiliteerus ta seal eradotsendina. 1826 sai Heidelbergis doktorikraadi õigusteaduse alal.

Oli 1825–1827 Tartu rae raehärra, 1827–1831 sündik ja 1831. aastal justiitsbürgermeister.

1831. aastast oli Tartu Ülikooli Liivi-, Eesti- ja Kuramaa provintsiaalõiguse erakorraliseks ja 1832 korraliseks professoriks. Oli 1839. aastast Tartu Ülikooli raamatukogu direktor, 1833., 1838. ja 1842. aastal Tartu keiserliku ülikooli õigusteaduskonna dekaan. 1842. aastal viidi üle Kaasani ülikooli, kus pensioneerus 1843. aastal.

1843 sai ta Tallinna rae bürgermeistriks ja sündikuks. 18441858 oli ta Tallinna bürgermeister, aastatel 1847–1854 rae eesistuja ja linnakonsistooriumi president, 18561864 töötas ta Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei II osakonnas provintsiaalõiguse kodifitseerimise alal.

Bunge suguvõsa vapp

Ta oli Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao (Balti eraseaduse) koostaja, mis hakkas kehtima 1865. aastal ning kehtis Lätis 1937. ja Eestis 1944. aastani. Teenete eest Balti eraseaduse kodifitseerimisel immatrikuleeriti Friedrich Georg von Bunge 15/27. märtsil 1865 Eestimaa ja 14/26. juunil 1865 Kuramaa rüütelkonda.

Ta oli Riia ja Tallinna aukodanik ning Tartu Ülikooli auliige. Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Arheoloogia Seltsi auliige.

Jäänud pimedaks, lõpetas ta teadustegevuse ja elas aastast 1865 Saksamaal, kus suri 1897. aastal Wiesbadenis.

Tema vend Alexander Georg von Bunge (1803−1890) oli silmapaistev botaanik.

Friedrich Georg von Bunge abiellus Tartus 11/23. detsembril 1825 apteekri tütre Wilhelmine Wegeneriga (18041876)[3]. Neil oli kolm poega ja neli tütart.

  • Theodor Georg Gotthard von Bunge (1826–1911), jurist, Eestimaa ülemmaakohtu advokaat[4]
  • Antonia von Bunge (1828–1829)
  • Gustav Adolf von Bunge (1830–1973 Gotha, Tüüring), põllumees[5]
  • Luise Emilie von Bunge (1832–1917 Tartu)
  • Annette Friederike Wilhelmine von Bunge (1834–1917 Tartu)
  • Alexander Eugen von Bunge (1836–1838)
  • Emilie Eleonore von Bunge (1841–1919), abiellus Venemaa keisririigi sõjaväelase (polkovnik) Alexander von Vogeliga
  1. Leo Leesment, Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, VII, Tartu 1979, lk 76
  2. Bunge, Andreas* Theodor v. (1766-1814) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  3. Friedrich Georg von Bunge veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  4. Bunge, Theodor* Georg Gotthard v. (1826-1911) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  5. Bunge, Gustav Adolf* v. (1830-1973) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]