RoHS-i direktiiv

Allikas: Vikipeedia
Näide tootja vabatahtlikust kinnituskleepsust

RoHS-i direktiiv RoHS 1 ehk 'Restriction of Hazardous Substances Directive' on ohtlike ainete kasutamist piirav direktiiv 2002/95/EC. See võeti vastu 2003. aastal Euroopa Liidus ja see käsitleb teatud ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. [1]

RoHS 1 direktiivis sätestatud piirangud jõustusid 2006. aastal kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja piiravad peamiselt kuue aine ja ühendi kasutamist liikmesriikides turustatud uutes toodetes. Ohtlike ainete kasutamist piirav direktiiv 2002/95/EC on tihedalt seotud WEEE direktiiviga 2012/19/EU, mis reguleerib elektrooniliste jäätmete käitlemist ja taaskasutust.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Ohtlike ainete kasutamist piirav direktiiv toob välja 6 keemilist elementi, mille kasutamist elektroonikatoodetes piiratakse:

  1. Plii (Pb) ja selle ühendid
  2. Elavhõbe (Hg) ja selle ühendid
  3. Kaadmium (Cd) ja selle ühendid
  4. Kuuevalentse kroomi ühendid (Cr VI)
  5. Polübroomitud bifenüül (PBB)
  6. Polübroomitud difenüüleeter (PBDE)

Kõigi nende ainete maksimaalne lubatud kontsentratsioon kaalu järgi on 0,1%, välja arvatud kaadmiumi, mille maksimaalne lubatud kontsentratsioon on 0,01%. Selline piirang kehtib kõigile toote osadele, komponentidele ja ka sideainetele. Näiteks ei tohi pliid sisaldada jootetina, mida kasutatakse trükkplaadi külge komponentide jootmiseks.

Pliid kasutataksegi elektroonikas kõige enam jootetina koostises. Elavhõbedat kasutatakse lülitite ja termomeetrite komponentides ning samuti lambipirnides. [2] Kaadmiumi kasutatakse elektroonikas põhiliselt Ni-Cd akude koostises. Siiski ei kontrolli RoHS-i direktiiv akude ja patareide tootmist ja käitlemist, kuna selle jaoks on Euroopa Liidul eraldi patareide direktiiv 2006/66/EC. Kuuevalentset kroomi kasutatakse korrosioonikaitseks ning aineid PBB ja PBDE kasutatakse tuleaeglustitena plastikmaterjalide koostistes. [3]

RoHS kohustab tootjaid kõiki oma tooteid viima RoHS-i nõuetega kooskõlla enne nende saatmist Euroopa Liidu turule. RoHS-i direktiivist tulenev tootja kohustus on säilitada kõik toote tehnilised dokumendid 10 aastat pärast toote müüki saatmist ning sama kehtib ka RoHS-i nõutele vastavust tõestavate dokumentide kohta. [4]

Reguleeritud kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikat sisaldavate toodete kategooriad, mille müüki RoHS-i direktiiv reguleerib: [5]

  1. Suured kodumasinad
  2. Väikesed kodumasinad
  3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed
  4. Olmeseadmed
  5. Valgustusseadmed (k.a. lambipirnid)
  6. Elektrilised tööriistad
  7. Lelud, vaba aja ja sporditarvikud
  8. Meditsiiniseadmed (RoHS 2 direktiivis, hakkas kehtima alates 22. juuli 2014)
  9. Seire- ja juhtimisseadmed (RoHS 2 direktiivis, hakkab kehtima alates 22. juuli 2017)
  10. Automaadid (nt pangaautomaadid, kohviautomaadid)
  11. Kõik ülejäänud elektroonikaseadmed (RoHS 2 direktiivis, hakkab kehtima alates 22. juuli 2019)

RoHs ei kehti sõjavarustusele, kui selle on disaninud ja seda kasutavad vaid sõjalised asutused. Samuti ei kehti RoHS elektroonikaseadmete pakenditele, kuna peale pakendi äraviskamist ei ole see enam toote osa. Keelatud ainete sisalduvust ei kontrollita ka sõidukite puhul, mida kasutatakse inimeste või kaupade transpordiks. [4]

2011/65/EU (RoHS 2)[muuda | muuda lähteteksti]

Conformité Européenne (CE) märgistus

Uus RoHS-i direktiiv 2011/65/EU hakkas kehtima 3. jaanuaril 2013, mil see asendas RoHS 1 direktiivi. Uues direktiivis on selgemalt välja toodud uued kategooriad, millele piirangud kehtima hakkavad. See hõlmab eelnevast laiemat hulka seadmeid ja tooteid.

Kõige märkimisväärsem muutus uuendatud direktiivis puudutab Euroopas Liidus universaalset CE-märgistust. Kõik tootjad peavad enne CE-märgistuse saamist viima oma toote vastavusse ka RoHS-i nõutega. See tähendab, et edaspidi hõlmab CE-märgistus ka RoHS-i direktiivi nõudeid ja nendele vastavust pole eraldi vaja tootele märkida. [6] CE-märgistuse olemasolu eest vastutavad nii kauba importija kui ka edasimüüja.

Eemaldati mõne tootekategooria vabastus ja lisati punkt, mille järgi alatest 22. juulist 2019 hakkab ohtlike ainete kasutamise piirang kehtima kõigile elektroonikaseadmetele, kui antud tähtaega järgmise direktiiviga ei uuendata. [5] RoHS 2 järgi rakendub piirang ka kaablitele ja varuosadele alates hetkest, kui piiratakse ohtlike ainete kasutamine ka kõigis seni eranditena esinenud elektroonikaseadmetes. [7]

Erandid[muuda | muuda lähteteksti]

RoHS-i direktiivis on ette nähtud palju erandeid, kuna teatud elektroonika tootmiseks ei ole tehniliselt sobivaid alternatiive ning kasutada tuleb just nimelt keelatud aineid. Tänu sellele on osa tooteid nagu näiteks mõned luminofoorlambid ja kondensaatorid erandite nimekirjas, kuna teadus ei ole leidnud nende toodete valmistamiseks sobivaid alternatiive. [8]

Mõned põhilised erandid on: [9]

  1. Suuremõõtmelised ja statsionaarsed tööstuslikud tööriistad
  2. Enne 1. juulit 2006 müüki pandud elektroonikaseadmete varuosad
  3. Enne 1. juulit 2006 müüki pandud elektroonikaseadmete taaskasutus

Ohtlikud materjalid ja "e-prügi"[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas ja ka mujal maailmas tekib märkimisväärsel kogusel e-prügi ehk elektroonikaprügi igal aastal. Aastal 2014 visati ÜRO haridus- ja teadusameti andmetel maailmas ära 41,8 millionit tonni elektroonilisi jäätmeid. Kogu selle prügiga saaks täita 1,15 miljonit raskeveokit ja need moodustaksid 23 000 kilomeetri pikkuse rivi. Sellest kogusest töödeldi seaduse kohaselt ümber vaid üks kuuendik. [10]

Suurte e-prügi koguste tõttu ongi tähtis ohtlike ainete keelustamine elektroonikaseadmetes, et takistada nende loodusesse sattumist.

Direktiivi mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkondlikud mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu ohtlike ainete keelustamisele on mürgiste ainete kasutamine ja kogus jäätmetes vähenenud.

Rakendatud piirangute tulemusel oli Euroopa Liidu jäätmetes sisalduva plii kogus langenud 20%, kaadmiumi kogus 63% ja elavhõbeda kogus 56%. [11]

Pliiga ja pliita tina kasutamisel on energiakulu erinevus 40%. [11] Suurenenud energiakulu peamine põhjus peitub jootetina sulamistemperatuuris. Pliiga jootetina (Sn63Pb37) sulamistemperatuur on 183 °C ja nüüd kasutatava tavalise pliivaba jootetina (Sn96.5 Ag3.0 Cu0.5) sulamistemperatuur on 220 °C. [12] Lisaks sulamistemperatuurile suurendab üldist energiakulu ka alternatiivsete jootetina lisandite kaevandamine.

Majanduslikud mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus oma elektroonikatooteid turustavate firmade kulutused seoses RoHS-i nõuetega kasvasid arvestatavalt.

Direktiivi jõustumisel kulus ettevõtetel enda toodete RoHS-i nõuetega vastavusse viimiseks keskmiselt 1,9% ning väiksematel ettevõtetel koguni 5,2% müügitulust. [11]

Üheks suurimaks kulutuste kasvu põhjuseks oli üleminek pliivabale jootetinale, mille kõrgema sulamistemperatuuri tõttu kulub tootmisel jootetina sulatamiseks 19% rohkem energiat. Peale selle on pliivaba jootetina pliid sisaldavast sulamist kaks korda kallim, kuna sisaldab kallimaid metalle nagu kuld ja hõbe. [11]

Nõuetega seotud jätkuvad püsikulud moodustavad ettevõtete müügitulust umbes 0,4%. Osa suurenenud püsikuludest moodustavad näiteks administratiivkulud, mis on seotud varustajatelt RoHS-i sertifikaatide muretsemise ja komponentide testimisega. [11]

Muu maailm[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina lõi Euroopa Liidu eeskujul enda versiooni RoHS-i direktiivist, mille täisnimi on „Administratiivne meede elektroonikatoodete põhjustatud saaste kontrollimiseks“. Dokument avaldati märtsis 2006. aastal ja rakendati 1. märtsil 2007. Kõik keelatud ained ja nende maksimaalsed kogused on Hiina direktiivis samad nagu Euroopa Liidul, kuid piirangud kehtivad teistele tootekategooriatele kui Euroopa Liidus. [13]

Hiina RoHS-i direktiivis ei ole piirangu alla jäävad tooted kirja pandud kategooriatena. Iga toode ja aeg, millal sellel piirang rakendub, on välja toodud kataloogis. [14]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal tutvustati Ameerika Ühendriikides tema esindajatekoja eelnõud, milles on määratud piirangud samadele ainetele nagu RoHS-i direktiivis. 2015. aasta novembriks ei ole eelnõud veel hääletamisele antud. [15]

Türgi[muuda | muuda lähteteksti]

Juunis 2009. aastal jõustus Türgis nende oma versioon RoHS-i direktiivist. Tootjad peavad säilitama 5 aasta jooksul dokumendid, mis tõestavad uute toodete turule sobivust. [16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""DIRECTIVE 2002/95/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 27 January 2003"" Official Journal of the European Union. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  2. ""Sources of Mercury in Industrial Facilities"" http://www.glrppr.org. Kasutatud 07.11.2015. (inglise)
  3. ""PBB and PBDE"" www.kodak.com. Kasutatud 08.11.2015. (inglise)
  4. 4,0 4,1 ""RoHS: compliance and guidance"" www.gov.uk. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  5. 5,0 5,1 ""RoHS II"" http://en.tdk.eu. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  6. ""´RoHS2 DIRECTIVE 2011/65/EU"" elmatica.zendesk.com. (pdf) Kasutatud 07.11.2015. (inglise)
  7. ""RoHS2 Directive 2011/65/EU"" www.productip.com. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  8. ""RoHS Substances and Exemptions List"" www.ipc.org. Kasutatud 08.11.2015. (inglise)
  9. ""Restriction of Hazardous Substances (RoHS 2) directive"" www.conformance.co.uk. Kasutatud 07.11.2015. (inglise)
  10. ""ÜRO: Mullu tekkis maailmas 41,8 miljonit tonni e-jäätmeid"" www.pealinn.ee. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 ""EU Studies RoHS Costs & Benefits"" www.rsjtechnical.com/. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  12. ""Lead Free vs. Leaded Solder"" www.paceworldwide.com. Kasutatud 06.11.2015. (inglise)
  13. ""Guide for RoHS China "" The Levinson Enviromental Law Firm. (pdf) Kasutatud 08.11.2015. (inglise)
  14. ""China RoHS Answers to Frequently Asked Questions"" www.chinarohs.com. Kasutatud 08.11.2015. (inglise)
  15. ""Environmental Design of Electrical Equipment Act (EDEE)"" www.countable.us. Kasutatud 08.11.2015. (inglise)
  16. ""Turkey Announces RoHS Legislation"" www.intertek.com. Kasutatud 07.11.2015. (inglise)