Põhjagermaani keeled
Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias.
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, see on otsetõlge levinud terminist, mida kasutavad Taani, Rootsi ja Norra õpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeled" ka viidates vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. Skandinaavia mõiste kasutamine tõusis 18. sajandil varajase keelelise ja kultuurilise skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet "põhjagermaani keeled" kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste "skandinaavia keeled" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murretes.
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on skandinaavia keeled emakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu ja tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: lääne-, ida- ja põhjagermaani keeled. Väheste tõenditega ruunides pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve Rahvarände perioodi kestel, nii et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid alggermaani keelest hilisel eelrooma rauaajal.
Alates aastast 200 on põhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest germaani keelte kõnelejatest. Selle haru lahknemisest annavad tunnistust ruunikirjad.
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]| Keel | Kõnelejad | Märkmed |
|---|---|---|
| Rootsi | 10 000 000 | 300 000 rootsi keelt kõnelevat soomlast |
| Taani | 6 000 000 | ? |
| Norra | 5 000 000 | umbes 85-90% eelistab bokmåli, 10-15% uusnorra keelt |
| Islandi | 320 000 | ? |
| Fääri | 70 000 | ? |
| Jämtlandi | 45 000 | ? |
| Elfdalia | 3000 | ? |
Keeled
[muuda | muuda lähteteksti]Kõik põhjagermaani keeled pärinevad muinaspõhja keelest. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
- Lääneskandinaavia keeled
- Islandi keel
- Fääri keel
- Norni keel (väljasurnud)
- Norra keel
- Trøndersk (Trøndelagi murre)
- Østlandsk (idamurre)
- Midlandsk (keskmurre)
- Vestlandsk (läänemurre)
- Nordlandsk (põhjamurre)
- Sørlandsk (lõunamurre)
- Idaskandinaavia keeled