Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem
Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiks ehk RAA-süsteemiks (lüh:RAAS) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel (sh inimestel) teatud hormoonide ja ensüümide ringlust reguleerivat regulatsioonimehhanismi.[1]
RAA-süsteemi, mis on humoraalne regulatsioon, loetakse käesoleval ajal tähtsaks vererõhu regulatsioonimehhanismiks ja tähtsaimaks elundiks nimetatud süsteemis on neerud.
Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi füsioloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Teatud kudedes nagu neerud, neerupealised, süda ja närvisüsteem eristatakse ka kohalikke reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteeme.
Toime[muuda | muuda lähteteksti]
Neerude eritatud reniin muundab maksas sünteesitud angiotensinogeeni angiotensiin I-ks. Kopsudest pärit angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) katalüüsib angiotensiin I angiotensiin II-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifiliste retseptoritega, vabaneb aldosteroon ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka hüpotalamuses asuvat janu reguleerivat ala.
Kliiniline kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
RAASi mõjutavaid ravimeid – angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid kasutatakse palju südamepuudulikkuse ja kõrgrõhu ning müokardiinfarkti korral.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Südamehaigused. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 23, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- David Fournier, Friedrich C. Luft, Michael Bader, Detlev Ganten, ja Miguel A. Andrade-Navarro,Emergence and evolution of the renin–angiotensin–aldosterone system, J Mol Med (Berl). May 2012; 90(5): 495–508., Published online Apr 14, 2012. doi: 10.1007/s00109-012-0894-z, PMCID: PMC3354321, veebiversioon (vaadatud 26.03.2014) (inglise keeles)