Reigi kirik
Reigi Jeesuse kirik on Reigi kihelkonna kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pihla külas. Seda kasutab EELK Reigi Jeesuse kogudus.
Kirik on ehitatud Gooti stiilis, torni tuulelipuks on ehitatud hoone rajaja Ungern-Sternbergide vapilt liiliaõis, kahte massiivset puuväravat on ka restaureeritud [1]. Ühelöövillist pühakoda saab pidada ka mälestuskirikuks[2]. Kirikus leidub mitmeid kunstimälestisena kaitse alla võetud esemeid, neist saab mainida tähtsamatena kahte puumaalingut "Püha Õhtusöömaaeg"
17.sajandist ja puitnikerduste ehisdetaile 16-18.sajandist[3].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Juba 16.sajandil oli Reiki ehitatud puukabel, mis omakorda asendati 1690.aasta lõpus puitkirikuga ning algselt oli siin Rootsi enamusega kogudus, kuid peale 1781.aasta Rannarootslaste küüditamist, said valdavaks Eestlased[3]
Hetkel olemas olev kirikuhoone on kogudusel seega kolmas, varaseim tunnistus Reigi kiriku kohta on 1627.aasta Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa visitatoori Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid, mis tõendadavad, et juba sel ajal eksisteeris toimekas kirik , mis sai ka pärast visitatsiooni iseseisvaks ehk enam ta ei kuulunud Käina kihelkonna alla[4].
Reigi Jeesuse kiriku tänapäevase hoone lasi rajada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternbergi (1773–1800) mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. Kiriku peasissepääsu juures on Ungern-Sternbergide perekonnavapp. Kiriku ehitajatest on teada, et ehitusmeistriks oli J.A Janzen ja müürimeistriks C.C Stierehl[5]
1899. aastal teostati kirikus viimane suurem remont, mille käigus omandas Reigi kirik meile tuttava väljanägemise [5].
Esimene maailmasõda, Vabadussõda ja Saksa okupatsioon põhjustasid Reigi kirikukellade kadumise, kui venelased lahkudes need kaasa võtsid ning siis omakorda sakslased toimetanud need kuhugile. 1923.aastal telliti uued kirikukellad, mis olid valmistatud Eesti esimeses kirikukellade valamise tehases "Teguri", mis maksid 42 800 marka, nende õnnistamine toimus 7.oktoobril 1923[6]
Reigi kirikuõpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
Reigis tegutsenud kirikuõpetajatest on nii mitmedki andnud panuse kultuuriellu ning ka kohalike olude parandamisele.
Järgnev nimekiri hõlmab eelkõige endistel aegadel teeninud pastoreid.
Paulus Andreas Lempelius oli pastor aastatel 1627-1655, kes on rohkem teada Aino Kallase ajaloolise taustaga romaanist "Reigi õpetaja".
Jonas Kempe (1644)
Laurentius Rosander (1665)
Georg Johan Gilläus (1665-1689)
Bernhard Pettraus (1690-1709)
Andreas Anton Kroll (1714-1727), kes jäi rahva meelde selle tõttu, et 1727.aastal vabastati ebasündsa käitumise tõttu ning hiljem Ruhnusse teenistusse minnes, laskis ta väimees
kirurg-lipnik Gottfried von Gilsen ta maha 1.märtsil 1738 [2]
Carl Friedrich Hasselblatt (1728-1730)
Jonas Glanström (1731-1762)
Johann Friedrich Glanström (1763-1768)
Johann Lithander (1774-1775)
Karl Forssman (Carl Forsman), kes oli Reigi pastor 1775-1812, pani 1775.aastal, oma ametiaja alguses, kihelkonnas lapsi õpetama kolm koolmeistrit ning samuti
rajas ta ka mütsivabriku.[7][8]
Wilhelm Friedrich Rinne (1813-1863)
Gustav Felix Rinne, Wilhelm Friedrichi poeg, oli alates 1860 aasta oktoobrist Reigi koguduse õpetaja ning tema siin veedetud aja sisse jääb ka laulu kirjutamine, mis hiljem oli Johann Voldemar Jannsen`ile inspiratsiooniks Eesti hümni Mu isamaa, mu õnn ja rõõm kirjutamisel.[9]
Diedrich Leopold Rödder (1873-1878)
Immanuel Rinne, Wilhelm Friedrichi pojapoeg ja Gustav Felixi vennapoeg, oli samuti siin kirikuõpetajaks 1880-1885 aastatel ning tema panuseks oli Reigi pastoraati raamatukogu rajamine 1882. aastal [4] [9].
Christian Wilhelm Benedict Frese (1886-1894)
Hermann Girgensohn (1895-1901)
Richard Georg von Hirschhausen (1901-1916)
Eesti Vabariigi päevil teeninuid kirikuõpetajaid[10][muuda | muuda lähteteksti]
Paul Wilhelm Ernst Plath vikaarõpetaja 1919-1920
Hendrik Kokamägi 1920-1923
Otto Luberg 1923-1924
Joosep Meeri 1926-1929
Johann Keerig 1930-1933
Friedrich Wilhelm Schiele 1933-1939
Adonis-Prosper Neemre 1939-1941
Kirikuaed[muuda | muuda lähteteksti]
Reigi kirikuaed on muinsuskaitse all.
Kirikuaeda maetuid:
- Richard Georg von Hirschhausen (1858–1916), Reigi pastor
- Emilie Wilhelmine Hirschhausen (sündinud Lemm) (1869–1918), Richard Georg von Hirschhauseni abikaasa
- Theodor Hirschhausen (1903–1936), vaimulik
- Eduard von Ungern-Sternberg (1782–1861), Kõrgessaare mõisnik ja Risti kihelkonna Nõva mõisnik, Venemaa sõjaväelane
- Parun Ned von Ungern-Sternberg (1811–1842), Nõva mõisnik
- Gustav Diedrich Otto von Ungern-Sternberg (1773-1800), Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg poeg
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Aivo Aia (2015). Eesti kirikud läbi sajandite. Tammerraamat.
- ↑ 2,0 2,1 Alo Särg (2016). Hiiumaa mõisad. Argo. Lk 144.
- ↑ 3,0 3,1 V.Mäeumbaed, H.E. Rebassoo (1973). Tuletorniring ehk veel üks võimalus tutvumiseks Hiiumaaga. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 22.
- ↑ 4,0 4,1 http://www.korgessaare.ee/public/files/Pihla%20k%FCla.rtf
- ↑ 5,0 5,1 Kaur Alttoa (2015). 101 Eesti pühakoda. Tallinn: Varrak. Lk 75.
- ↑ teadmata. "Ainus kirikukell Hiius". Kaja, 17.oktoober 1923. Vaadatud 12.01.2020.
- ↑ Helsingi Ülikool. "Karl Forssman". Ülikooli matrikkel 1640–1852. Vaadatud 17.2.2020. Soome keeles.
- ↑ https://reigipastoraat.files.wordpress.com/2013/08/reigi-parsonage_eng.pdf
- ↑ 9,0 9,1 Liivi Aarma (2007). Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Põltsamaa: G. ja T. Aarma Maja OÜ. Lk 218–220.
- ↑ Riho Saard (2009). Hiiumaa ja hiidlased: Usutuultest tormatud ja piiratud. Uus Raamat. Lk 194.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Reigi kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirik: Reigi kirik
Mõisad:
Reigi kirikumõis | Kõpu mõis | Kõrgessaare mõis | Lauka mõis | Viskoosa mõis