Paluküla kirik

Paluküla kirik on kirik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Palukülas.

Kiriku lasid ehitada "Ungru krahvi" pojad. 1820. aastal pühitseti kirik sisse ning see oli mõeldud Ungern-Sternbergide hauakabeliks. Kirik selleks ei sobinud, sest põhjavesi osutus ootamatult kõrgeks ning teadaolevalt pole kedagi sinna maetud.

Tagasihoidlikus Paluküla kirikus oli 100 istekohta, selle juures ei olnud ei pastoraati ega kalmistut. Kirik tegutses Kärdla abikirikuna 1939. aastani, pärast mida see Vene sõjaväe läks. Alates 1939. aastast oli kirik kasutusel laona ja selle torn vaatluspostina. Pärast Teist maailmasõda ei olnud kirik enam pühakojana kasutusel ning lao funktsiooni täites see lagunes. 26. aprillil 1990 oli Paluküla kirikus põleng, kiriku pikihoone katus taastati 1994. aastal ning tornikiiver 1996. aastal. Kirik on kultuurimälestiste registris alates 1999. aastast.^[1]

Kirikuruumi all paikneb matusekambriks mõeldud silindervõlvidega keldriruum, millest on tingitud hoone ebaharilikult kõrge sokliosa. Hoone väljapeetud proportsioonid ja kvaliteetne teostus viitab silmapaistvale meistrile, kes on teadmata. Hoone arhitektuur on ilmekas näide Ungern-Sternbergide ambitsioonikusest ja haardest.^[1]

Kirikutorni kõrgus jalamist on 29 meetrit.

Kirik meremärgina

Kirik toimib ka meremärgina ning seda nimetatakse selles kontekstis Paluküla ülemiseks päevamärgiks. Päevamärk moodustab liitsihi Hiiessaare alumise tuletorniga. Märkide vahekaugus on 2580 meetrit ja sihi asimuut on 229,6°.