Raul Must

Allikas: Vikipeedia
Raul Must
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 9. november 1987 (36-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Pikkus 176 cm
Kaal 70 kg
Sportlaskarjäär
Spordiala Sulgpall
Medalid
Euroopa mängud
Pronks 2019 Meesüksikmäng

Raul Must (sündinud 9. novembril 1987 Tallinnas) on eesti sulgpallur.

Must on esindanud Eestit Pekingi, Londoni, Rio de Janeiro ja Tokyo suveolümpiamängudel. 2019. aasta Euroopa mängudel võitis Must meesüksikmängus pronksmedali. See oli Eestile esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal sulgpallis.[1]

Must on saavutanud 2. koha kahel BWF Grand Prix' sarja turniiril. Euroopa karikasarjas on ta võitnud kuus turniiri ja üheksal korral tulnud teisele kohale.

Must on 25-kordne Eesti meister: 17-kordne meesüksikmängus (2006–2022), 4-kordne meespaarismängus (2005–2007, 2011) ja 4-kordne segapaarismängus (2012, 2014, 2015, 2021).

Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Must mängis 2006. aastal sulgpalli maailmameistrivõistlustel meeste üksikmängus ning sai esimeses ringis lüüa Sony Dwi Kuncorolt Indoneesiast tulemusega 21-14 ja 21-10.

2007. aasta sulgpalli maailmameistrivõistlustel kaotas Must esimeses mängus Björn Joppienile Saksamaalt seisuga 21-12 ja 21-11.

Must esindas Eestit 2008. aasta suveolümpiamängudel meeste üksikmängus ning sai esimeses mängus lüüa Przemysław Wachalt Poolast tulemusega 14-21 ja 15-21.[2]

2009. aasta maailmameistrivõistlustel pääses Must meeste üksikmängus esimesest ringist edasi, kui alistas venelase Ivan Sozonovi tulemusega 21-16, 18-21 ja 21-12. Teises ringis jäi ta alla Choong Hann Wongile Malaisiast tulemusega 12-21, 21-7, 16-21.

Must jõudis meeste üksikmängus teise ringi ka 2010. aasta maailmameistrivõistlustel. Esimeses mängu võitis ta sakslase Dieter Domke vastu tulemusega 21-16, 16-21, 21-18, kuid teises mängus jäi alla Tien Minh Nguyenile Vietnamist seisuga 21-14 ja 21-10.

2011. aasta maailmameistrivõistlustel Must esimesest ringist edasi ei pääsenud, kuna jäi alla hiinlasele Chen Jinile seisuga 21-8 ja 21-10.

Must esindas Eestit ka 2012. aasta suveolümpiamängudel.[3] Avamängus alistas ta austerlase Michael Lahnsteineri tulemusega 21-14 ja 21-18.[4] Teises alagrupimängus kaotas ta maailma edetabeli kuuendale numbrile Simon Santosole tulemusega 12-21 ja 8-21 ja seetõttu ta alagrupist edasi ei pääsenud[5]

2013. aasta maailmameistrivõistlustel piirdus Must avaringiga, kuna kaotas Parupalli Kashyapile Indiast seisuga 21-19, 14-21 ja 9-21.

Must ei saanud esimesest ringist edasi ka 2014. aasta maailmameistrivõistluselt, kuna jäi tasavägises mängus alla Chou Tien Chenile Taiwanist tulemusega 21-16, 18-21 ja 17-21.

2015. aasta maailmameistrivõistlustel alistas Must esimeses mängus austerlase Luka Wraberi tulemusega 21-10 ja 27-25. Teises mängus pidi ta mängima hiinlase Chen Longi vastu, kes oli turniiril esimese asetusega. Must kaotas mängu seisuga 15-21 ja 7-21.

9. juunil 2016 saavutas Must oma kõrgeima koha maailma edetabelis – 38. koha.

Must võistles meeste üksikmängus ka 2016. aasta suveolümpiamängudel. Alagrupi esimeses mängus jäi ta kindlalt alla maailma viiendale reketile Jan Ø. Jørgensenile Taanist tulemusega 8-21 ja 15-21. Teine mäng prantslase Brice Leverdezi vastu oli tasavägisem, kuid siiski tuli Mustal võtta vastu kaotus seisuga 18-21, 21-18 ja 12-21. See ka tähendas, et Must alagrupist edasi ei pääsenud.[6]

2017. aasta sulgpalli maailmameistrivõistlustel jäi Must esimeses mängus alla Eetu Heinole Soomest seisuga 20-22, 21-16 ja 15-21.

Mustal õnnestus teise ringi pääseda 2018. aasta maailmameistrivõistlustel, kui ta alistas venelase Vladimir Malkovi tulemusega 21-13, 15-21 ja 21-15. Teises ringis kaotas Must Ng Ka Long Angusile Hongkongist tulemusega 18-21 ja 18-21.

Musta karjääri parim tulemus pärineb 2019. aasta Euroopa mängudelt Bakuus. Must kaotas küll turniiri alagrupi esimese mängu, kuid võitis ülejäänud kaks ja pääses alagrupist edasi. Seejärel alistas ta türklase Emre Lale seisuga 21-14 ja 21-16 ja pääses veerandfinaali, kus kohtus Felix Burestedtiga. Must alistas rootslase tulemusega 16-21, 21-12 ja 21-12. Poolifinaalis pidi Must küll tunnistama prantslase Brice Leverdezi 20-22 ja 8-21 paremust, kuid kuna Euroopa mängudel eraldi pronksimatši ei ole, siis võitis Must sellega pronksmedali. Eestile oli see ajaloo esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal sulgpallis.[1]

2019. võistles Must ka sulgpalli maailmameistrivõistlustel, kuid kaotas esimeses ringis inglasele Toby Pentyle seisuga 21-10, 11-21, 15-21.

2020. aasta olümpiamängudel võistles Must meeste üksikmängus ja pidi avaringis minema vastu valitsevale olümpiavõitjale Chen Longile. Must kaotas mängu 10-21, 9-21. Alagrupi teises mängus jäi Must alla hispaanlasele Pablo Abianile 7-21, 11-21, mis tähendas, et Must alagrupist edasi ei pääsenud.[7]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa mängud[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste üksikmäng

Aasta Võistlus Vastane Seis Tulemus
2019 Euroopa mängud Prantsusmaa Brice Leverdez 20–22, 8–21 Pronks pronksmedal

BWF Grand Prix[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste üksikmäng

Aasta Võistlus Vastane Seis Tulemus
2015 Dutch Open India Ajay Jayaram 12–21, 18–21 2. koht
2015 Russian Open Indoneesia Tommy Sugiarto 16–21, 10–21 2. koht

BWF Euroopa karikasari[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste üksikmäng

Aasta Võistlus Vastane Seis Tulemus
2019 Belarus International Hiina Lei Lanxi 10–21, 15–21 2. koht
2017 Estonian International Inglismaa Toby Penty 16–21, 24–22, 21–13 1. koht
2015 Eurasia Bulgaria International Prantsusmaa Lucas Claerbout 21–15, 22–20 1. koht
2015 Norwegian International Taani Soeren Toft Hansen 21–16, 21–14 1. koht
2014 Bulgarian Eurasia Open Poola Michal Rogalski 11–6, 10–11, 8–11, 11–10, 11–9 1. koht
2014 Riga International Norra Marius Myhre 14–5 Katkestas 1. koht
2013 Hungarian International Hispaania Ernesto Velazquez 14–21, 17–21 2. koht
2013 Lithuanian International Poola Adrian Dziolko 21–23, 13–21 2. koht
2012 Estonian International Soome Ville Lång 8–21, 15–21 2. koht
2011 Croatian International Saksamaa Dieter Domke 16–21, 7–21 2. koht
2011 Estonian International Soome Ville Lång 15–21, 14–21 2. koht
2010 Finnish Open Soome Ville Lång 21–11, 21–10 1. koht
2009 Polish International Holland Dicky Palyama 12–21, 17–21 2. koht
2008 Bulgarian International Jaapan Yuichi Ikeda 17–21, 20–22 2. koht
2008 Banuinvest International Soome Ville Lång 17–21, 18–21 2. koht

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti parim meessulgpallur aastatel 2005–2021[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Raul Must võitis Euroopa mängudel ajaloolise pronksmedali". ERR. 29. juuli 2019. Vaadatud 09.02.2021.
  2. Nick Laham: Photos: Poland wins Men's Singles round of 64 september 2008
  3. "Eesti olümpiakoondis täienes: Raul Must pääseb viimase sulgpallurina Londonisse"[alaline kõdulink] Delfi Sport, 3. mai 2012
  4. "Must jätkab turniiri tugeva indoneeslase vastu", Postimees online, 29. juuli 2012
  5. "Raul Must: tasemevahe, pandi paika, sain haledalt lüüa", Õhtuleht online, 29. juuli 2012
  6. "Raul Must kaotas prantslasele ja langes konkurentsist". Postimees. 14. august 2016. Vaadatud 09.02.2021.
  7. Anders Nõmm (27. juuli 2021). "Raul Musta olümpia lõppes kahe kaotusega". ERR. Vaadatud 02.10.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]