Mine sisu juurde

Priit Kuusk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib muusikateadlasest ja -ajakirjanikust; 1973. aastal sündinud eesti ajakirjaniku ja saatejuhi kohta vaata artiklit Priit Kuusk (ajakirjanik); matkaja kohta vaata artiklit Priit Kuusk (matkaja)

Priit Kuusk (18. august 193828. mai 2022) oli eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik.

Alates aastast 1969 kuulus ta Eesti Heliloojate Liitu.

Priit Kuusk lõpetas 1956. aastal Viljandi Pedagoogilise Kooli ja 1960. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Aastal 1965 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse alal diplomitööga "Cyrillus Kreegi muusikafolkloristlik pärand" (juhendaja Herbert Tampere).

Priit Kuusk oli aastatel 19631965 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1965–1972 Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja ja 19701979 Heliloojate Liidu muusikateaduse ja kriitikasektsiooni esimees. Aastatel 19711980 töötas ta ajalehes Sirp ja Vasar ja 1980–1981 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Alates 1981. aastast töötas ta Ajaloo Instituudis teadurina.

Tegevus muusikaajakirjanikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Kuusk on trükiajakirjanduses ja raadios pika aja vältel vahendanud nii Eesti kui ka rahvusvahelisi muusikauudiseid (alates aastast 1967 Eesti Raadio saates Muusikauudised; alates aastast 1970 Sirbi ja Vasara ning aastast 1982 Teater. Muusika. Kino aastaülevaated "Muusikamaailm").

Ta osales autorina mitme teatmeteose (sealhulgas ENE ja H. Riemanni "Musiklexikoni") koostamisel. Ta on esinenud paljudel konverentsidel.

Naiste suitsetamise vastane artikkel

[muuda | muuda lähteteksti]

4. augustil 2005 ilmus Eesti Päevalehes Priit Kuuse artikkel[1], milles ta taunis naiste suitsetamist. Artikkel sisaldas järgmist lõiku: "Kas pole ikka nii, et suits ei ole mõeldud naistele? Nii ootab meid ees kogu väikese rahva suur õhkusuitsetamine, ärahajumine eesti emade algatusel! (Ja mõtlen suitsetavat venelannat vaadates: no suitseta, tapa ennast ja oma lapsi – teid on ju nii palju!)" Artikli veebiversioonist on venelannade kohta käiv lause hiljem välja võetud.[2]

Eestimaa Rahvaliidu Vene Ühenduse juhatuse liikmed Vladimir Maslov, Rodion Denissov ja Vitali Faktulin esitasid seepeale politseile avalduse sotsiaalse vaenu õhutamise pärast artiklis[3]. 5. augustil 2005 palus Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitja Urmet Kook vabandust Priit Kuuse isikliku arvamuse avaldusest end solvatuna tundvatelt lugejatelt ja lubas edaspidi sõnavabadusega vastutustundlikumalt ümber käia[4].

Politsei alustas Priit Kuuse suhtes väärteomenetlust[5] ning tuvastas detsembris 2005 Eesti Keele Instituudi ekspertide abiga, et Priit Kuuse artikkel sisaldas vaenu õhutavaid elemente[6]. Politsei koostas Priit Kuusele väärteoprotokolli karistusseadustiku § 151 alusel, mis käsitleb avalikult vihkamisele või vägivallale üleskutsumist seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, poliitiliste veendumuste või sotsiaalse seisundiga. Politsei saatis väärteomaterjalid Tallinna linnakohtule.

2006. aastal lõpetas Harju Maakohus Priit Kuuse suhtes menetluse, sest tema teos puudusid väärteotunnused. Menetlus lõpetati Kesklinna politseiosakonna esindaja taotlusel, sest juulis 2006 oli jõustunud Karistusseadustiku muudatus, § 151 lg 1 sõnastust, lisades klausli, mille kohaselt vaenu õhutamine on tegevus, millega on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärviga jne, ainult juhul, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Et Priit Kuuse tegevus sellist ohtu ei põhjustanud ning nimetatud seadusemuudatusel oli tagasiulatuv jõud, siis kohus lõpetas väärteomenetluse.[7]

Tütred abielust muusikaajakirjaniku ning klaveripedagoogi Sirje Kuusega on omaaegsed "Entel-tenteli" laululapsed Klarika Kuusk ja Kirsti Kuusk.[8] Mõlemad on muusikud.

Priit Kuuse vend on geofüüsik Andres Kuusk.[viide?]

  • Muusikalisi lehekülgi. 2. (koostanud ja eessõna kirjutanud Priit Kuusk), Tallinn: Eesti Raamat 1979
  • Eesti laule: eesti heliloojate koorilaule (koostanud Priit Kuusk), Киiв: Музична Украiна 1972
  • "Eugen Kapp, NSV Liidu rahvakunstnik", Tallinn: Perioodika 1982 (ilmunud ka vene, inglise ja saksa keeles)
  • "Hendrik Krumm", Tallinn: 1982 (ilmunud ka vene, inglise ja saksa keeles)
  • Muusikalisi lehekülgi. 3. (koostanud Priit Kuusk), Tallinn: Eesti Raamat 1983
  • "Anu Kaal, NSV Liidu rahvakunstnik", Tallinn: Perioodika 1987 (ilmunud ka vene, inglise ja saksa keeles)
  • "Maestro. Intervjuud Neeme Järviga", (koos Urmas Otiga) Tallinn: SE & JS 1997, ISBN 9985854071
  • Music Festivals in Estonia 1999 (toimetanud Priit Kuusk), Tallinn: Estonian Music Council 1999
  • "Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks" (koostanud Priit Kuusk), Tallinn: Prisma Print 2000, ISBN 9985925564
  • "Encore! Neeme Järvi" (toimetajad Eve Pärnaste ja Priit Kuusk), Tallinn: SE & JS 2001, ISBN 9985854373
  • Who is who in Estonia: music (koostanud Priit Kuusk ja Mare Põldmäe), tõlkinud Kristel Peikel ja Margus Lattik, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers, s.a., ISBN 9985701550
  • Neeme Järvi: kunstniku elu (muusikatoimetaja Priit Kuusk), Tallinn: SE & JS 2007, ISBN 9789985854808

Jätkväljaanded

[muuda | muuda lähteteksti]
  • World Music Today & The Baltic States 1991
  • Eesti muusikafestivalid 2004
  • Eesti muusikafestivalid 2005
  • Eesti muusikafestivalid 2006

Kogumike ja ajakirjade artiklid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eestlased Šveitsis: Eesti muusika, eesti dirigent ja eesti solist kuulsa Šveitsi orkestri ja dirigendi tähtpäeval. – Teater. Muusika. Kino, 1999, nr 5, lk 55–57.
  • 1900. aastad Eesti muusikute mõtetes. (Ankeedivastus). – Teater. Muusika. Kino, 1999, nr 12.
  • Tarmo Vaask töötas Bremenis koos Katharina Wagneriga, Muusika, 2008, nr 12, lk 26

Ajaleheartiklid

[muuda | muuda lähteteksti]

Portaaliartiklid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Priit Kuusk (4. august 2005). "Suitsetamine pole mõeldud naistele". Eesti Päevaleht. Originaalartikkel paberkandjal.[alaline kõdulink]
  2. Priit Kuusk (4. august 2005). "Suitsetamine pole mõeldud naistele". Eesti Päevaleht. Redigeeritud veebiversioon.
  3. "Rahvaliidu vene ühendus kaebas ajakirjaniku politseisse". Postimees. 08.08.2005.[alaline kõdulink]
  4. Urmet Kook (5. august 2005). "Repliik".
  5. "Suitsetamist kritiseeriv artikkel uurimise all". SL Õhtuleht. 13.08.2005.
  6. "Politsei saatis ajakirjaniku vaenu õhutamise eest kohtusse". PM Online. 30.12.2005.[alaline kõdulink]
  7. "Kohus lõpetas vaenu õhutamises süüdistatud ajakirjaniku väärteomenetluse". 3. oktoober 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2008. Vaadatud 13. septembril 2008.
  8. Tiina Kruus (8. juuli 2005). "Kadunud tütarde tagasitulek". NaisteMaailm.ee.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]