Portaal:Meri/Valitud artikkel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Soovita artiklit[muuda lähteteksti]

  1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak1}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid[muuda lähteteksti]

Portaal:Meri/Valitud artikkel/1

Musta mere rannik

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.

Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu.

Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgani, Kaspia mereni, Läänemereni ja Valge mereni ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamereni.

Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Loe edasi...


Portaal:Meri/Valitud artikkel/2

Atlantis on müütiline, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik.

Pärimus on meieni jõudnud Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Platon tegeles palju Atlantise küsimusega. Pärimus jõudis Platonini ilmselt kas tema õpetaja Sokratese kaudu, kes oli seda kuulnud Solonilt, või sai selle aluseks Platoni kätte sattunud Soloni ülestähendused. Solon käis isegi Egiptuses Saisi templis sellekohaseid ülestähendusi uurimas ning alustas sellest poeemi "Atlantikos" kirjutamist.

Siiani pole sellest tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Loe edasi...


Portaal:Meri/Valitud artikkel/3

Whiteshark-TGoss1.jpg

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Hailaadsete hulka kuulub 20 sugukonda ja veerand tuhat liiki. Nad on levinud kõigis meredes ja ookeanides. Magevees kohatakse neid harva. Nad asustavad nii rannalähedast madalvett kui avamerd, sealhulgas suuri sügavusi. Mõnel liigil on suur töönduslik tähtsus.

Haidel on pikk keha, mis ei ole seljalt ja kõhult lamendunud. Kujult meenutab see torpeedot ja on väga heade hüdrodünaamiliste omadustega. Haid on suurepärased ujujad ja sellepärast on nende uimed hästi arenenud. Sealjuures on õlavöötme parem- ja vasakpoolne toes selja poolt vaadates lahus. Lõpusepilud asuvad pea külgedel. Mõnel liigil on silma eesnurgas pilkkile ehk liikuv silmalaug. Loe edasi...


Portaal:Meri/Valitud artikkel/4

Portaal:Meri/Valitud artikkel/4


Portaal:Meri/Valitud artikkel/5

Portaal:Meri/Valitud artikkel/5


Portaal:Meri/Valitud artikkel/6

Portaal:Meri/Valitud artikkel/6