Hailaadsed

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kõhrkalade ülemseltsist; teiste tähenduste kohta vaata Hai (täpsustus)

Hailaadsed
Fossiilide leiud: Ordoviitsium – retsentne
Whiteshark-TGoss1.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kõhrkalad Chondrichthyes
Alamklass: Varilõpuselised Elasmobranchii
Ülemselts: Hailaadsed Selachomorpha

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.[1]

Hailaadsete hulka kuulub 20 sugukonda ja veerand tuhat liiki. Nad on levinud kõigis meredes ja ookeanides. Magevees kohatakse neid harva. Nad asustavad nii rannalähedast madalvett kui avamerd, sealhulgas suuri sügavusi. Mõnel liigil on suur töönduslik tähtsus.[1]

Haidel on pikk keha, mis ei ole seljalt ja kõhult lamendunud. Kujult meenutab see torpeedot ja on väga heade hüdrodünaamiliste omadustega. Haid on suurepärased ujujad ja sellepärast on nende uimed hästi arenenud. Sealjuures on õlavöötme parem- ja vasakpoolne toes selja poolt vaadates lahus. Lõpusepilud asuvad pea külgedel. Mõnel liigil on silma eesnurgas pilkkile ehk liikuv silmalaug.[1]

Haidel on palju suuri ja teravaid hambaid. Hammaste ehitus on neil mitmekesine ja sugukondi saab selle põhjal eristada. Nendel liikidel, kes toituvad suurtest saakloomadest, on hammastik väga võimas ja kujutab kohutavat relva.[1]

Kõige suuremad haid on vaalhai (kuni 20 m) ja hiidhai (kuni 15 m). Need on tänapäeva kõige suuremad kalad. Kõige väiksemad kalad kuuluvad ogahailaste ja kärphailaste sugukonda ning on vaid 1½–4 dm pikad.[1]

Kõik haid on loomtoidulised. Enamik neist on röövkalad. Bentosest toituvaid liike on nende seas vähe. Ainult vaalhai ja hiidhai kuuluvad planktonitoiduliste kalade hulka.[1]

Haide peamised meeled on haistmine ja vee vibratsiooni tajumine küljejoone abil. Nad võivad eristada väga väikeseid muutusi vee keemilises koostises. Isegi silmaklappide abil pimedaks tehtud haid liikusid viivitamatult oma elukohaks oleva basseini sellesse ossa, kuhu visati saakloomade tükikesi või valati toitainete puhast värvitut ekstrakti. Eriti tugevasti meelitab haisid ligi värske veri, isegi kui vees on seda tühisel hulgal. Kui basseini lisati vett, milles olid olnud vigastatud või isegi hirmutatud kalad, suurendas seegi haide aktiivsust. Nähtavasti meelitavad haisid ligi ka ainevahetuse saadused, mida erutatud saakloomad vette eritavad. Vee vibratsioon, mida tekitavad saaklooma järsud liigutused, kandub suure kiirusega kaugele ja suurendab otsekohe näljaste haide aktiivsust. Nende faktidega ongi seletatav haide peaaegu silmapilkne ilmumine harpuunitud vaalade juurde, kes verest tühjaks jooksevad, samuti allveeküttimisel tabatud kalade ja oskamatult vees rabeleva ehmunud ujuja juurde. Seevastu nägemine on haidel nõrk. Nende silma eraldusvõime on väike ja kolvikeste puudumise tõttu silma võrkkestas ei suuda nad värvusi eristada.[1]

On teada palju juhtumeid, kus hai on inimest rünnanud ja ta isegi tapnud. Enamik surmajuhtumitest jääb tiigerhai, mõrtsukhai, liivhai ja vasarhai arvele, kuigi inimest rünnanud on veel paarkümmend hailiiki ja mõned surmajuhtumid jäävad nendegi arvele. Dokumentaalselt on tõestatud 29 liiki haide rünnakud inimesele ja potentsiaalselt ohtlikud on poolsada liiki. Enamik rünnakuid toimub troopikas, kuid üksikud õnnetusjuhtumid on toimunud ka parasvöötmes 13–18 °C juures. Kallaletungi ohvriks langevad tavaliselt üksinda ujujad.[1]

Seltsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Loomade elu", 4. kd., lk. 29