Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Soovita artiklit[muuda lähteteksti]

  1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak3}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid[muuda lähteteksti]

Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/1

Hulk on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid. Hulga mõiste esialgseks ligikaudseks selgituseks võib öelda, et hulga all mõistetakse objektide (hulgateooria keeles elementide) kogumit (sõltumata objektide arvust).

Hulkade ühisosa Venni diagrammil

Näitena tuuakse tavaliselt füüsiliste esemete kogumid: linnuparv, klassitäis õpilasi jne. Matemaatikas on hulkade elemendid siiski matemaatilised objektid, näiteks arvud. Elementide loomusele siiski põhimõttelisi kitsendusi ei ole: nad võivad olla nii konkreetsed füüsilised esemed kui ka abstraktsed objektid. Hulgateooriat hulkade elementide loomus üldiselt ei huvita.

Kuigi sageli määratletakse hulki nende elementide mingi ühise tunnuse järgi, ei pruugi hulga elementidel olla midagi ühist peale selle, et nad on selle hulga elemendid.

Hulgad on igal juhul abstraktsed, mitte füüsilised objektid.

Et hulga elemendid võivad olla abstraktsed elemendid, siis võib üks hulk olla teise hulga element. Hulk võib ka samaaegselt olla teise hulga element ning omada elemente, mis on hulgad. Loe edasi ...


Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/2

Nullelemendiks nimetatakse algebras arvule 0 omadustelt sarnast elementi, kusjuures täpne tähendus oleneb kontekstist.

Nullelementi defineeritakse tavaliselt kui elementi, mis sarnaneb arvuga 0 selle poolest, et temaga liitmisel (või tehe, mis on liitmise üldistus) saadakse (olenemata liidetavate järjekorrast) summaks teine liidetav, või selle poolest, et temaga korrutamisel (või tehte puhul, mis on korrutamise üldistus) saadakse (olenemata tegurite järjekorrast) korrutiseks tema ise, või mõlema omaduse poolest. Kui nullelemendil on esimene omadus, nimetatakse teda aditiivseks nullelemendiks; kui tal on teine omadus, nimetatakse teda multiplikatiivseks nullelemendiks. Arv 0 on tavalise arvude (täisarvude, ratsionaalarvude, reaalarvude, kompleksarvude) liitmise ja korrutamise suhtes aditiivne ja multiplikatiivne nullelement. Loe edasi ...


Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/3

Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. Musei Capitolini.

Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.

Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Loe edasi...


Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/4

Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/4


Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/5

Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/5


Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/6

Portaal:Matemaatika/Valitud artikkel/6