Aerostaat

Allikas: Vikipeedia
Kuumaõhupallid ja dirižaablid.
1. Montgolfier' kuumaõhupall.
2. Charlesi vesinikuõhupall.
3. Blanchardi vesinikuõhupall.
4. Giffardi aerostaat.
5. Giffardi aerostaat (vaba).
6. Dupuy de Lôme'i aerostaat.
7. Henleini dirižaabel.
8. Renardi ja Krebsi aerostaat.
Nüüdisaegne kuumaõhupall

Aerostaat (kreeka keelest aero 'õhk' + statos 'seisev'), on õhust kergem, õhukese kestaga õhus püsiv ümara kujuga seadeldis, mille tõstejõud saavutatakse aerostaatilise üleslükke jõul. Aerostaadi ruumala täidab tõstejõudu tekitav õhust kergem gaas või ka ümbritsevast õhust märgatavamalt soojem/soojendatav õhk (vt Archimedese seadus).

Jõuseadmeta aerostaati nimetataks õhupalliks, mis triivib õhuvooludes. Jõuseadme ja (pool)jäiga kestaga juhitavaid aerostaate nimetatakse dirižaabliteks või ka tsepeliinideks (näiteks "Hindenburg").

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]