Soemüür

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Soojamüür)

Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.[1][2]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis hakati soemüüre koos pliitidega ehitama 19. sajandi keskpaigas. Põhja- ja Kesk-Eesti rehielamutes ehitati soemüür peamiselt eeskambri ja tagakambri vahele. Mujal Eestis enamasti vastu reheahju külge või rehetoa seina.[3] Muhus, Hiiumaal ja Võrumaal paiknesid lõõrid vahel madala kivipingina toaseina ääres.[2]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Soemüür ehitatakse tänapäeval tavaliselt koos pliidiga ja suurendab tunduvalt pliidi poolt antava sooja kasutegurit. Enamasti ehitatakse soemüür vaheseina osana köögi ja selle kõrval oleva ruumi vahele. Soemüüri on võimalik ehitada erinevates mõõtudes, pika ja hea tõmbega korstna puhul ka tavalisest massiivsemana.

Soemüür ehitatakse kahe siibriga, nn suve- ja talvesiibriga. Suvesiibriga avatav lõõr võimaldab pliidist väljuvatel suitsugaasidel minna otse korstnasse, soemüüri soojendamata. Talvesiibri kasutamise korral muudavad kuum õhk ja suitsugaasid kogu soemüüri soojaks. Suvesiibrit kasutatakse ka siis, kui alustatakse tule tegemist pliidi alla, sest seda on otstarbekas kasutada külma kütteseadme korral, kui suitsugaasid liiguvad lõõristikus aeglasemalt. Kui kütteseadme lõõristik on piisavalt soojenenud, siis võib talvesiibri avada ning seejärel suvesiibri sulgeda. Soemüüri lõõristiku tuleb regulaarselt puhastada, igale lõõrile peab olema ligipääs puhastusluugi kaudu. Soemüüril on tavaliselt 4 puhastusluuki.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 278
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 196

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]