Johann von Luce

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Johann Wilhelm Ludwig von Luce)
Johann Wilhelm Ludwig Luce.jpg

Johann Wilhelm Ludwig von Luce [joh'ann v'ilhelm l'uudvihh fon l'uutse] (25. august) 1756[1] Hasselfelde4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Luce õppis alates 1769. a. Halberstadti toomkoolis ning läks 1774. a. Göttingeni ülikooli usuteadust õppima. Sealt siirdus ta 1776. a. Helmstedti ülikooli, kus ta oma stuudiumi lõpetaski. Pärast õpinguid töötas ta mõned aastad koduõpetajana ning läks 1781. a. Rootsikülla koduõpetajaks. Aastatel 17831785 oli ta Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu.

28. (17.) augustil 1784. a. abiellus Luce mõisapreili Johanna Luise von Vietinghoffiga (22. oktoober 17657. september 1788). Pärast tema surma läks ta aga tagasi Saksamaale ning õppis alates 1789. aastast Göttingenis arstiteadust, lõpetades Dr. med.-tiitliga Erfurdi ülikooli 1792. a. Järgmisel aastal ta naasis Eestimaale, kus ta 21. detsembril 1793. a. abiellus Augusta Christine von Aderkasiga Pöidelt (29. juuni 177212. oktoober 1817). Samal aastal sai Luce Pilguse mõisa pandiomanik (kuni 1805. aastani). Samuti aoli ta aastatel 17851832 Lahetaguse mõisnik.

Luce on maetud Kudjape kalmistule.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Luce avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807–1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Avaldas 1816 Terwisse katekismusse ramat ja Nou ja abbi, kui waesus ja nälg käe on 1818.a.

Ta asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.

Muud tegevus ja austused[muuda | muuda lähteteksti]

Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.

Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Indrek Jürjo: Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842). Ein Aufklärer auf der Insel Oesel, raamatus: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Herausgegeben von Norbert Angermann, Wilhelm Lenz und Konrad Maier. Münster: LIT 2011, lk 15-41 (Baltische Biographische Forschungen 1; Schriften der Baltischen Historischen Kommission 17)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indrek Jürjo: Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842), raamatus: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Herausgegeben von Norbert Angermann, Wilhelm Lenz und Konrad Maier. Münster: LIT 2011, lk 17.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]