Pikkpoiss

Allikas: Vikipeedia

Pikkpoiss ehk hakkliharull (ka hakkpraad või hakkpäts, rahvasuus ka vale jänes[1]) on enamasti piklikus ahjuvormis küpsetatud hakklihast toit.[2] Toit on pärit Mandri-Euroopast ja selle juured ulatuvad Vana-Roomasse.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Roa põhikoostisaine on kas veise-, lamba-, sea- või metsloomalihast, harvemini hobuse- või linnulihast valmistatud hakkliha. Hakklihale lisatakse lisakoostiainetena näiteks leiva- ja saiapuru, sinepit või tomatipastat. Maitseainetest järgi võib lisada peterselli, sellerit, koriandrilehti, soola, pipart, karrit või eksootilisemaid vürtse näiteks jahvatatud nelki, tähtaniisi ja kaneeli (ka kassiat). Pikkpoissi tehakse ka seene-, muna-, juustu- või juurviljatäidisega.

Vorm ja küpsetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hakklihatainast vormitakse leivapätsikujuline hakkpäts, mida küpsetatakse kas ahjuvormis või küpsetusfooliumi keeratult ahjus või mis hautatakse keskmisel kuumusel küpseks pliidile asetatud küpsetuspannil. Seda rooga saab valmistada ka mikrolaineahjus.

Levik ja nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Sakslaste koduköögis kannab roog nimetust Hackbraten, Faschierter Braten või Falscher Hase. Paljudes piirkondades kasutatakse täidisena keedetud kanamune. Soomlaste koduköögis kannab roog nimetust "lihamureke". Roog tehakse hakk-kotleti tainast, maitsestamiseks kasutatakse üksnes soola ja musta pipart.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 90, 1912
  2. "Salme Masso retseptivaramu", Valgus, 2009, lk 128

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Meatloaf seisuga 24.12.2013.