Aedkoriander

Allikas: Vikipeedia
Aedkoriander
Coriandrum sativum 001.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed Apiales
Sugukond: Sarikalised Apiaceae
Perekond: Koriander Coriandrum
Liik: Aedkoriander
Ladinakeelne nimetus
Coriandrum sativum
L.

Aedkoriander (Coriandrum sativum) on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aedkoriandri peen vars on 20-60 cm kõrgune. Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged või roosakad. Viljaks on kerakujuline laguvili. Valminud seemned on kollakaspruunid.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koriander looduslik levila on Vahemere ääres. Taim kasvab metsikult Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas. Raske on kindlaks teha, kus ta kasvab looduslikult ja kuhu on sisse toodud, sest hooletusse jäetuna võib naturaliseeruda.

Saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kulinaarias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koriander

Koriandrit nimetatakse ka "kinzaks". Aasia köökides lisatakse värskeid, intensiivse iseloomuliku lõhnaga lehti salatitele, suppidele ja kastmetele. Värsket koriandrit kasutatakse nagu aedpeterselli ja aed-harakputke, kuid kasutamisel ei tohiks liialdada, kuna värske koriandri maitse on tunduvalt tugevam.

Eestis kasutatakse vürtsina tavaliselt koriandri seemneid, millel on muskuse ja sidruni lõhn.

Koriandri vilju kasutatakse maitse, aroomi ja vitamiinide lisamiseks vorstidele, juustudele, liha- ja kalakonservidele, marinaadidele ning mitmetele teistele kondiitri- ja kulinaariatoodetele. Koriander annab iseloomuliku maitse ka näiteks Borodino leivale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Maailma toiduainete entsüklopeedia. TEA 2006
  • Larousse Gastronomique. The World’s Greatest Cookery Encyklopedia. 1998, lk 307