Kilekott

Kilekott on kilest valmistatud kott.

Polüetüleenist kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. Sellise kilekoti lagunemine on väga pikk protsess ja sellepärast on parem kasutada riidest kotti.

Kilekotte võib lagunemise järgi liigitada 3 põhilisse rühma.

Polüetüleenkilest tehtud kilekotid

Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast ning mille lagunemisaeg jääb 700–1000 aasta vahele, ebasoodsates tingimustes need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, eraldades selle aja jooksul mürgiseid ühendeid. Samuti pakkudes surmavat peibutustoitu kaladele, lindudele ja loomadele. Kilekotid on näiteks põhjustanud kanalisatsioonitorude ummistuse Bangladeshis, mille tagajärjel tekkinud uputuses suri tuhandeid inimesi.

Polüetüleenkilet saab uuesti töödelda, ümbertöötamisele jõuab hinnanguliselt 1–3% kogu kiletoodangust.

Kiirendatud laguprotsessiga kilekotid

Tihti ekslikult nimetatud ka biolagunevateks kilekottideks. Need on sellised kilekotid, kus on lisaks polüetüleenmaterjalile kasutatud ka taimse päritoluga molekule. Soodsasse keskkonda sattunud kile satub bakterite toimevalda. Bakterid söövad täiteaine ära ja tekitavad kilesse suure hulga tühimikke, mille arvel kile poorsus suureneb ja see omakorda soodustab edasist lagunemist erinevatel viisidel, ka bakterite toimel.

Selliste kilekottide keskkonnasäästlikkuse üle on palju vaieldud, sest kiire lagunemise tulemusena ei muutu kilekott olematuks. See muutub vaid väiksemateks tükkideks, mis on koormaks keskkonnale ja ohuks loomadele ja lindudele. Toiduahela kaudu jõuab kile meie toidulauale. Tänapäeva inimese organismis on sadakond sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud. Sellised kotid ei sobi kindlasti biojäätmete prügikasti ega õigupoolest ka plastjäätmete konteineritesse, sest raskendavad kogu taaskäitlusprotsessi.

100% biolagunevad kilekotid

Kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenkilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese aja jooksul. Samas tõstab nende tootmine toiduainete üldist hinda maailmas. Selliseid kilekotte võib panna ka komposti hulka.