Bioloogiline lagunemine

Allikas: Vikipeedia

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.[1]Erinevad orgaanilised ühendid lagunevad erineva kiirusega. Elusloodusele võõrad orgaanilised ühendid, orgaanilise keemia saadused nagu plastid, polüetüleenkile jne ei lagune looduslikus aineringes nagu orgaanilised ained. Nende lagunemine toimub oluliselt pikema aja jooksul. Sellepärast saastavad, reostavad nad loodust. Ka teokarbid ja selgroogsete luud lagunevad aeglaselt. Luustike järgi saab uurida kauges minevikus toimunut. Nii näiteks uurivad paleoantropoloogid säilinud luustiku põhjal inimese evolutsiooni. Bioloogilisele lagunemisele vastandub abiootiline lagunemine, lagunemine ilma elusorganismide abita.

Kui mingi aine võib laguneda mikroorganismide kaudu, nimetatakse seda biolagunevuseks (võimeks bioloogiliselt laguneda, inglise biodegradability).

Lagundamise aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Ligikaudne aeg, mis on vajalik erinevate ühendite lagundamiseks mere keskkonnas
Produkt Aeg
Õuna südamik 1–2 kuud
Tavaline paber 1–3 kuud
Paberrätik 2–4 nädalat
Pappkarp 2 kuud
Puuvillriie 5 kuud
Plastkattega piimapakk 5 aastat
Vahaga kaetud piimapakk 3 kuud
Plekkpurk 50–100 aastat
Alumiiniumist purk 150–200 aastat
Klaaspudel määratlemata(igaveseks)
Kilekott 10–20 aastat
Pehme plast (pudel) 100 aastat
Kõva plast (pudeli kork) 400 aastat

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 11.08.2011)