Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Petrogradi Tšekaa
Asutatud 1917
Tegevuse lõpetanud 1922
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Petrograd
Asukoht Admiraliteedi prospekt/ Gorohhovaja ulitsa 6/2[1], Peterburi (1917–1922)
Tegevuspiirkond Petrogradi linn
Emaorganisatsioon Tšekaa

Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga (vene keeles Чрезвычайная Комиссия по борьбе с контррево­люцией и спекуляцией при Петроградском Совете Рабочих и Красноармейских Депутатов) oli Nõukogude Venemaal Petrogradis Petrogradi Nõukogu juurde 10. märtsil 1918 loodud Nõukogude Venemaa salapolitseipunaterrori elluviimise peamine vahend aastatel 19181922.

1917. aasta detsembris loodud Ülevenemaalise erakorralise komisjoni kolimisega koos teiste Nõukogude Venemaa riigiasutustega 11. märtsil 1918 uude pealinna Moskvasse, loodi Petrogradis riikliku julgeolekut tagav asutus:

  • Petrogradi Töörahva Kommuuni komissaride nõukogu osakond võitluseks kontrrevolutsiooniga, (Отдел по борьбе с контрреволюцией Совета комиссаров Петроградской трудовой коммуны) (Petrogradi linn) – 10. märts 1918;
  • Peale Põhja Oblasti Kommuunide Liidu laialisaatmist moodustati POKL EK-st Petrogradi Nõukogule alluv osakond – veebruar 1919

Juhid ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude võimu algaastatel oli nõukogude ainuvõimu kaitseks mõeldud linna ja kubermangu EK esimehe ametissemääramise aluseks VK(b)P kubermangukomitee otsus, 1930.–1940. aastatel pärast ÜK(b)P KK peasekretäri Jossif Stalini poolt läbiviidud riigi kontrolli- ja järelevalvemehhanismide allutamist kesksele VK(b)P KK sekretariaadi poolsele juhtimisele toimusid riikliku julgeolekuasutuste juhtisikute (nomenklatuuri) määramised ja ametikohalt vabastamised vastavalt VK(b)P KK sekretariaadi otsustele.

Organisatsioonilised muudatused[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aasta septembris võttis Ülevenemaalise erakorralise komisjoni kolleegium vastu kubermangu ja maakonna EK põhimääruse («Положение о губернских и уездных ЧК»), mis määratles kubermangude EK koosseisud, ülesanded ja struktuurid, mille kohaselt oli Petrogradi kubermangu erakorralises komisjonis 3 põhiosakonda:

  • kontrrevolutsiooni vastu võitlemise osakond;
    • 1. jaoskond tegeles tööga Punakaardis ja moodustuvas Punaarmees;
    • 2. jaoskond tegeles Venemaa keisririigirežiimi silmapaistvate tegelaste, kirikutegelaste, seltside ja ühingute jälgimisega, mis ei tegelenud poliitikaga
    • 3. jaoskond tegeles parteiorganite järelevalvega.
  • spekulatsiooni vastu võitlemise osakond;
  • ametialaste kuritegude vastu võitlemise osakond;

Piiriäärsetes (Pihkva kubermangu ja Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Erakorraliste komisjonide koosseisus olid veel piiriosakonnad.

1918. aasta oktoobris võeti Vene SNFV Kesktäitevkomitee poolt vastu Ülevenemaalise ja kohalike erakorraliste komisjonide põhimääruse («Положение ВЦИК о Всероссийской и местной чрезвычайных комиссиях»), mille kohaselt lisandus kubermangude EK, veel neljaski osakond, mille tagajärjel kujunes välja alljärgnev EK struktuur:

20. jaanuaril 1919 võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse maakondade Erakorraliste komisjonide likvideerimisest ning asjade üleandmisest kubermangu EK-dele.

24. novembril 1920 anti Vene SNFV Töö ja Kaitse Nõukogu otsusega Erakorralise komisjoni Eriosakonna pädevusse Vene SFNV riigipiiri valvamine. Petrogradi kubermangu EK Eriosakonna alluvusse viidi üle sõjaväe alluvusest piirivalvejaoskonnad ja piiripunktide süsteem piiril Soome, Eesti ja Lätiga.

Petrogradi Erakorralise komisjoni tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aasta 5. septembril kuulutas Vene SNFV Rahvakomissaride Nõukogu välja määrusega № 710 "О красном терроре" Punase terrorist, mida praktikas viisid ellu erakorralised komisjonid linnades ja kubermangudes;

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]