Peter Andrekson
Peter Andrekson (ka Peeter Andrekson ja Peter A. Andrekson; sündinud 31. mail 1960 Göteborgis) on eesti rahvusest Rootsi tehnikateadlane.
Ta lõpetas 1973. aastal Göteborgi Eesti Algkooli ja 1984. aastal tsiviilinsenerina Göteborgis asuva Chalmersi Tehnikaülikooli magistriõppes. 1988. aastal kaitses ta samas optoelektroonika alal doktorikraadi.
Seejärel sai temast Chalmersi Tehnikaülikooli juhtteadur, 1992. aastal abiprofessor ja 2001. aastal korraline professor. Tema erialaks on mikrotehnoloogia: kiudoptika ja fotoonika. Ta töötas aastatel 1989–1992 Ameerika Ühendriikides ettevõttes AT & T Bell Laboratories (asukohaga New Jersey osariigis Murray Hillis). Ta on töötanud NASA-s[viide?] ja teistes USA uurimiskeskustes.
Ta on olnud külalisteadur Jaapanis Ōsaka ülikoolis ja külalisprofessor USA-s Lehigh' ülikoolis. Temalt on ilmunud üle 300 artikli rahvusvahelistes ajakirjades, peamiselt Photonics Technology Lettersis, kus ta on ajakirja kaastoimetaja.[viide?]
Peter Andrekson on Chalmersi Tehnikaülikooli sihtasutuse nõukogu liige ja Alfred Otsa stipendiumifondi juhatuse liige.
25. veebruaril 2014 nimetati Peter Andrekson kolmeks aastaks Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessoriks.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa on sõja ajal kodumaalt põgenenud Pärnu poiss, ema rootslanna. Ta on teist korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Merike Andrekson (neiuna Varma), abielust sündisid tütar Sandra ja poeg Martin. 15. juunil 2012 abiellus ta poliitik Marianne Mikkoga[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mart Mägi. Peter Andrekson nimetati Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessoriks. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. märts 2014.
- ↑ http://naine24.postimees.ee/742486/marianne-mikko-leidis-oma-elu-armastuse