Penitsilliiniallergia
Penitsilliiniallergia ehk ülitundlikkus penitsilliini suhtes on koondnimetus tänapäeval osadel loomadel (sealhulgas inimestel) esineda võiva organismi häireseisundi kohta, mille kutsub esile manustatud penitsilliin (antibiootikum) ja organismi füsioloogilistest piiridest väljunud vastus spetsiifiliste antikehade tootmisega immuunsüsteemi poolt.
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel esineb sageli (10% inimestest on teatanud allergiast[1]) peamiselt ülitundlikkust penitsilliini suhtes ja harvemini penitsilliiniallergiat (koos anafülaksisega 1–5 10 000 penitsilliiniteraapia saaja kohta).[2]
Inimestel võib penitsilliiniallergia avalduda allergiliste reaktsioonidena, I–V tüübini, ja see liigitatakse ravimitundlikkuse hulka.
Kliiniline pilt[muuda | muuda lähteteksti]
Võib esineda asümptomaatilist ülitundlikkust, kuid kindlad andmed puuduvad.
Sümptomid võivad ilmneda kas tunni, tundide või ka ööpäeva(de), nädalate möödudes ravimi tarbimisest.
Levinumad penitsilliiniallergia sümptomid on naha punetus ja/või sügelemine, palaviku tõus, paistetus, õhupuudus, vilistav hingamine, tilkuv nina, sügelevad ja vesised silmad. Esineda võib bronhospasmi ja allergilist kopsupõletikku.
Raske penitsilliiniallergia korral võib esineda penitsilliini anafülaksist (anafülaktiline šokk) – mis võib avalduda hingamisteede ja kurgu pitsitustundena, hingamisraskuste, iivelduse ja kõhukrampidena, oksendamise või kõhulahtisusena, peapöörituse, nõrga või kiire pulsi, vererõhu märkimisväärse alanemise ja krampide ning teadvusekaotusega.
Penitsilliiniallergiaga võivad kaasneda mitmed seisundid, mis võivad avalduda päevade või nädalate jooksul ja kesta mõnda aega pärast ravimite võtmist. Nendeks seisunditeks võivad olla:
- seerumtõbi – mis võib põhjustada palavikku, liigesevalu, löövet, paistetust ja iiveldust;
- ravimindutseeritud aneemiat – erütrotsüütide arvu vähenemist, mis võivad põhjustada väsimust, ebaregulaarseid südamelööke, õhupuudust ja teisi sümptomeid;
- ravimireaktsioone koos eosinofiiliaga ja süsteemsete sümptomitega ja DRESS-sündroom – mis põhjustab löövet, valgete vereliblede arvu tõusu, üldist paistetust, suurenenud lümfisõlmi ja mitteakuutse hepatiidi nakkuse elavnemist (kui on);
- nefriiti (neerupõletikku) – mis võib põhjustada palavikku, uriini võib ilmuda veri, üldist paistetust, segadusesolekut ja muid sümptomeid.[3]
Penitsilliin G suurte annuste korral võivad esineda myoclonic jerks, hyper-reflexia, krambid, kooma, peapööritus ja hallutsinatsioonid.[4]
Nahaga seotud sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Ravimiallergia korral on nahaga seotud tüüpilised sümptomid kas kohesed (immediate hypersensitivity (IHS)) või viivitusega ülitundlikkusreaktsioonid (delayed hypersensitivity (DTH)), vastavalt immunoglobuliin E ja T rakkudega seonduvalt.
Amoksitsilliini manustamisega seotud allergilised reaktsioonid, mis avalduvad nahaga seotud sümptomitena, on maculo-papular exanthema (MPE), toksiline sarvkihinekrolüüs [Lyell] ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis (AGEP)).
Maculo-papular exanthema[muuda | muuda lähteteksti]
Maculo-papular exanthema on ravimitega seotud nahareaktsioonide sagedasim kliiniline vorm, mis võib avalduda kas tunde või päevi pärast ravi alustamist. MPE all peetakse silmas erinevaid kliiniliselt väljendunud sümptomeid, nagu lokaalne või generaliseerunud : (i) erüteem; (ii) macular eruption; (iii) piiratud suurusega papula või suured infiltreerunud plaques; (iv) ekseemilaadne dermatiit. On in vivo ja in vitro tõendid T-rakkude osalemise kohta MPE patogeneesis, kuid täpseid immuunmehhanisme seni ei tunta. Arvatakse, et ravimindutseeritud-MPE patsientide organismis asuvad spetsiifilised ringlevad T-rakud mis aktiveeritakse kokkupuutel ravimiga nahas ja kustuvad esile MPE, nii proinflammatoorsete Th1 ja Th2 tsütokiinide kui tsütotoksilisusega. Interferoon γ, mida ekspresseerivad aktiveeritud T-rakud, on MPE patogeneesis olulise tähtsusega, kuna seda sünteesivad patsiendi naha- ja vererakud. Kuid, mitte alati ei ole MPE tekkimine antibiootikumiteraapia ajal T-rakkude vahendatud vaid võib tekkida ka kaasasündinud immuunsuse mittespetsiifilisel aktivatsioonil ravimi proinflammatoorsete omaduste toel. Ravimtekkelise MPE diagnoosiks vajatakse tõendeid ravimispetsiifiliste T-rakkude olemasolust patsiendi nahas ja/või veres. Mitmete uuringutega on tuvastatud, et LTT meetod (Lymphocyte transformation test) võib penitsilliini DTH allergia korral kasulikuks meetodiks osutada, selle tundlikkus on varieeruv, ulatudes 60–75%-ni. Kuid positiivne LTT analüüs ei tõenda tingimata T-rakkude osalust, kuna perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes olevad B-rakud võivad vastusena ravimile samuti paljunema asuda.[5]
Põhjustaja (allergeen)[muuda | muuda lähteteksti]
Penitsilliiniallergia on toimeaine põhine ja seda võivad esile kutsuda mitmed nimetatud toimeainet sisaldavad retseptiravimid, nagu amoksitsilliin, ampitsilliin, dikloksatsilliin, oksatsilliin, penitsilliin G, penitsilliin V, piperatsilliin, ticarcillin jt.
Amoksitsilliin (allergeenina)[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Amoksitsilliin
Allergilised reaktsioonid ravimitele, mis avalduvad maculo-papular exanthema (MPE) näol, on vahendatud ravimispetsiifiliste T-rakkude poolt. Ühes uurimuses uuriti 22 amoksitsilliinile (lühend amox) allergilise MPE-ga patsiendi tsirkuleerivaid spetsiifili T-rakke interferoon-γ (IFN-γ) ELISPOT meetodil, Amox-spetsiifilisi tsirkuleerivaid T-rakke tuvastati 20/22 patsiendil, sagedusega 1 : 8000 kuni 1 : 30 000 tsirkuleerivat leukotsüüti. Amox-spetsiifilised T-rakud olid tuvastatavad, range ravimist hoidumise järgselt, mitmed aastad pärast allergilise reaktsiooni teket.
Ühes uuringus tuvastati tsirkuleerivate amox-spetsiifiliste T-rakkude olemasolu pärast MPE diagnoosi ELISPOT-i ja LTT-meetodiga kuni 20 aastat pärast MPE reaktsiooni, kinnitades eelnevalt teatatud long term T cell memory ravimiallergia korral.[5]
Abivõimalused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Allergianähtude esinemisel tuleb võimalikult kiiresti kontakteeruda perearstiga ja/või helistada hädaabinumbrile 112.
Võimalusel peaks penitsilliiniallergiaga patsient püüdma tagada, et tema patsiendikaardil ja/või digiloos (stomatoloogid ei ole seotud üldise digisüsteemiga) oleks penitsilliiniallergia kindlasti märgitud.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Roland Solensky, N Franklin Adkinson, Jr, Anna M Feldweg, Patient information: Allergy to penicillin and related antibiotics (Beyond the Basics), veebiversioon (tarve 18.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ Sanjib Bhattacharya, THE FACTS ABOUT PENICILLIN ALLERGY: A REVIEW, J Adv Pharm Technol Res. jaanuar – märts 2010; 1(1): 11–17, PMCID: PMC3255391, veebiversioon (tarve 18.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ Symptoms, Mayo Clinic Staff, veebiversioon (tarve 18.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ Jeffrey K. Aronson, "Meyler's Side Effects of Antimicrobial Drugs", 2010, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 19.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ 5,0 5,1 A. Rozieres jt, Detection and quantification of drug-specific T cells in penicillin allergy, Issue Allergy, Allergy, 64. väljaanne, nr 4, lk 534–542, aprill 2009, DOI: 10.1111/j.1398-9995.2008.01674.x, veebiversioon (tarve 19.09.2015)(inglise keeles)