Woldemar Friedrich Kentmann

Allikas: Vikipeedia
Woldemar Friedrich Kentmann, 1870–1880
Woldemar Kentmann, 1875–1890

Woldemar Friedrich Kentmann (22. märts 1833 Tallinn24. aprill 1901 Tallinn) oli Eesti vaimulik ja ajalehe Ristirahva pühapäeva leht toimetaja.

Õppis Tallinna kreiskoolis ja aastatel 18451851 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18521856. Konsistooriumi teenistuses oli alates 1858. Oli aastal 18591860 Eestimaa Konsistooriumi vikaarõpetaja. Aastatel 18601863 oli ta Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja, 18631901 teenis ta Kuusalu Laurentsiuse kogudust, kusjuures aastatel 18731901 oli ta Ida-Harju praostkonna praost ja 18881901 Eestimaa Konsistooriumi assessor.

Kentmann oli Ahrensi eesti uue kirjaviisi pooldaja, kuulus aastal 1881 kirjaviisi fikseerimise komisjoni. Oli eestikeelsete Gresseli kalendrijuttude autor ja toimetaja (18611868). Oli 18771901 ajaleh Ristirahva Pühapäevaleht toimetaja[1]. Koostas 1875. aastal vallakoolidele "Koolilaste Geograahwia raamatu" (selle pealkirja all vähemalt 5 trükki, 1875–1882), pealkirjaga "Koolilaste Geograafia raamat" vähemalt 4 trükki (1884–1892).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Wilhelm Gottfried Gustav Kentmann (1805–1889) oli haridustegelane, kes töötas õpetaja ja juhatajana (1830-1874) Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekoolis, (Theodor Dietrich Witgenstein Lutheriga seotud kool) ja Kentmanni ja Sakala tänava nurgal asunud vaestekoolis. 1885. aastal anti Tallinna südalinnas olevale tänavale nimi vaestekooli juhataja Wilhelm Gottfried Kentmanni järgi. Samuti asutas ta aastal 1843 saksa õppekeelega Tallinna kreiskooli (kus õppis ka Eduard Vilde). Tema poeg Wilhelm Kentmann oli Kullamaa ja Peterburi Peetri koguduse õpetaja ning Eestimaa viimane kindralsuperintendent, poeg Woldemar Reinhold Kentmann oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja ning hiljem kirjastuse direktor ja toimetaja. Pojapoeg Kurt Hans Kentmann oli Karuse ja Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]