Palanga Merevaigumuuseum
Palanga Merevaigumuuseum (leedu keeles Palangos gintaro muziejus) on Leedus Palangas asuv Leedu Kunstimuuseumi haru, kus eksponeeritakse merevaiku. Muuseum asub 19. sajandist pärinevas Palanga mõisa peahoones ja seda ümbritseb Palanga botaanikaaed. Merevaigu kollektsioon koosneb umbes 28 000 objektist, millest umbes 15 000 sisaldab merevaiku tardunud putukaid, ämblikke või taimi.[1] Välja on pandud umbkaudu 4500 museaali, paljud neist ehted või muu kunst.[2]
Ajalugu ja taust[muuda | muuda lähteteksti]
Baltimaade rannikualad on juba eelajaloolistest aegadest olnud Euraasia merevaigukaubanduse tooraine allikad ja neid mööda kulges Merevaigutee. Juodkrantė lähedalt leiti 19. sajandil neoliitikumist pärit merevaigust artefakte, mis 20. sajandi jooksul aga kaduma läksid.[3] Leedu mütoloogial, folklooril ja kunstil on pikaajalised seosed merevaiguga. Jūratė ja Kastytise legend räägib Läänemere all asunud paleest, mille purustas piksejumal Perkūnas. Randa uhutud merevaik olevatki selle palee tükid.[2]
Merevaigu töötlemisega tegelevad töökojad tekkisid Palangasse 17. sajandil. Sellega tegelevad gildid tegutsesid ka Brugges, Lübeckis, Gdańskis ja Königsbergis. Palangast kujunes 18. sajandi lõpuks Venemaa Keisririigi merevaigutööstuse keskus. Enne Esimest maailmasõda toodeti Palangas umbes 2000 kilogrammi toormerevaiku aastas.[2]
Feliks Tiskevicius, Ruteenia ja Leedu aadlik, kelle suguvõsa juured olid Palangas, ehitas 1897. aastal Palangasse uusrenessanss-stiilis lossi, kus tänapäeval asub Palanga Merevaigumuuseum.[4] Lossi arhitekt oli sakslane Franz Heinrich Schwechten. Pärast Esimese ja Teise maailmasõja vapustusi oli loss lagunemas.[5] See restaureeriti 1957. aastal arhitekt Alfredas Brusokase plaanide järgi.[6] Muuseum avati 1963. aastal Leedu Kaunite Kunstide Muuseumi haruna. Algne kollektsioon oli väike, koosnedes vaid 480 artefaktist. Miljones külastaja käis muuseumis 13. augustil 1970.[lisa viide] Muuseum liideti 1990. aastatel Leedu Kunstimuuseumiga ja jätkab siiani laienemist.[7]
Eksponaadid[muuda | muuda lähteteksti]
Väljapanek hõlmab 15 ruumi ja katab umbkaudu 750 ruutmeetrit. Lossiga ühendatud kabelis paikneb ajutine näitus. Väljapanek on jagatud teaduse, kultuuri ja kunstiga seotud teemade vahel.[2]
Esimesel korrusel paiknev näitus kirjeldab merevaigu tekkimist ja koostist. Balti alade merevaik pärineb Fennoskandiast Eotseeni ajastul, 40–45 Ma, voolanud jõgede deltade setetest.[2] Kirjeldatakse protsessi, mille käigus puuvaik läbi mikroorganismide tegevuse, oksüdatsiooni ja polümerisatsiooni muutub merevaiguks. Muuseumi kollektsiooni kuulub ka suuruselt kolmas merevaigutükk Euroopas, "Päikesekivi". See kaalub üle 3,5 kilogrammi ja see on kahel korral langenud varaste saagiks.[8]
Kultuuri ja kunstiväärtusega objektide hulgas on muuhulgas 15. sajandist pärit sõrmus, 16. sajandist pärit rist ja ehteid möödunud neljast sajandist.[2] Väljapanekul on ka sigaripitse, ehtekarpe ja roosikrantse. Kadunud neoliitikumi aegsetest artefaktidest on arheoloogide poolt valmistatud koopiad. Näitusel on ka moodsa kunsti näiteid, teiste seas ka Leedu kunstnike Horstas Taleikise, Dionyzas Varkalise, Jonas Urbonasi tööd.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ PALANGA BOTANICAL PARK: SCULPTURES, PLACES OF INTEREST. Kasutatud 25. oktoober 2012
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Antanas Tranyzas THE AMBER MUSEUM OF PALANGA. Kasutatud 25. oktoober 2012
- ↑ PALANGA BOTANICAL PARK. Kasutatud 25. oktoober 2012
- ↑ Gediminas Griškevičius Palangos pasakos prancūziškai ir... Lietuvos kūrimas. Kasutatud 25. oktoober 2012
- ↑ Antanas Tranyzas (13. juuli 2010). "Gintaro muziejus: istorija, dabartis ir perspektyvos". LIETUVOS MUZIEJAI 2003 nr 3 (Leedu keel). Vaadatud 25. oktoober 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ PALANGA. Kasutatud 25. oktoober 2012.
- ↑ The Palanga Amber Museum (ajalugu). Kasutatud 25. oktoober 2012.
- ↑ Saulės akmuo vėl eksponuojamas. Kasutatud 25. oktoober 2012.
- ↑ Dailė. Kasutatud 25. oktoober 2012.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Palanga Merevaigumuuseum |