Veriora külanõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Veriora külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Külanõukogu halduskeskus asus Verioras.

Veriora külanõukogu moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlusega Räpina rajooni koosseisus.[1] Räpina rajooni kuulus Veriora külanõukogu aastatel 1954–1961. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. aprilli 1961 seadlusega Räpina rajoon likvideeriti ning Veriora külanõukogu liideti Põlva rajooniga.[2]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 18. jaanuari 1963 seadlusega liideti Veriora külanõukoguga osa likvideeritud Leevi külanõukogu maadest. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 7. oktoobri 1968 seadlusega liideti Veriora külanõukoguga 1790 ha suurune osa (119 elanikuga) Põlva külanõukogu maadest.[3][4]

1959. aasta seisuga oli külanõukogus Veriora alevik, Leevi, Nohipalu, Ootsipalu, Timo, Veriora, Viira ja Vindso asundus ning Haavapää, Himmiste, Ilumetsa, Jõeveere, Jõeveere-Himmiste, Jõevere-Koolma, Kikka, Kirmsi, Kullamäe, Kunksilla, Laho, Lihtensteini, Metsavaara, Mustaoja, Männisalu, Pahtpää, Palo, Pääsna, Soohara, Süvahavva, Vareste, Viluste, Võika, Väike-Verksu ja Vändramaa küla.

Pärast väikekülade liitmisi 1977. aastal kuulusid Veriora külanõukokku Veriora alevik ning Himmiste, Jõeveere, Kikka, Kirmsi, Koolma, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini, Metsavaara, Männisalu, Nohipalu, Pahtpää, Soohara, Süvahavva, Vareste, Veerksu, Viluste, Vinso ja Vändramaa küla.[5]

Veriora külanõukogu territooriumi pindala 1978. aasta seisuga oli 238 km². Külanõukogu territooriumil tegutses Veriora sovhoos.[6]

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 4. juunist 1992 kinnitati Veriora valla omavalitsuslik staatus, millega seoses Veriora külanõukogu likvideeriti.[7]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Külanõukogu elanike arv[3]

  • 1959: 2684
  • 1970: 2647
  • 1979: 2199
  • 1989: 2034

Viited[muuda | muuda lähteteksti]