Otto Friedrich Theodor von Möller

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Otto Friedrich Theodor von Möller
Self-Portrait of Fyodor Moller 1840s.jpg
Autoportree 1840
Sünninimi Otto Friedrich Theodor von Moeller
Sünniaeg 30. mai 1812
Sünnikoht Kroonlinn
Surmaaeg 21. juuli 1874 (62-aastaselt)
Surmakoht Peterburi
Rahvus baltisakslane
Tegevusala maalikunstnik
Kunsti õppinud Peterburi Kunstiakadeemia

Otto Friedrich Theodor von Möller (ka von Moeller 11. juuni 1812 (ukj) Kroonlinn2. august 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu maalikunstnik.

Otto Möller sündis Sõmerpalust pärit ministri ja admirali Otto von Mölleri pojana. Kunstniku lapsepõlv möödus Tallinnas, kus ta isa oli sõjasadama ehitustööde ülevaataja. Noormees omandas 14-aastaselt ohvitseri aukraadi, kuid ei soovinud sõjaväelist karjääri ning läks erru. Astus Peterburi Kunstiakadeemiasse, mille lõpetamise järel sõitis 1840. aastal Itaaliasse. Seal tutvus ta kirjanik Nikolai Gogoliga, kes tellis temalt enda portree, mille kaudu on Gogol kõige tuntum. Seda portreed on kujutatud kahel korral NSV Liidu markidel ning reprodutseerinud mitmed vene graafikud.[1]

1856. aastal sõitis Möller Kuressaarde, kus abiellus oma 16-aastase hõimlase Leonide Güldenstubega. Kunstnik ostis Saaremaalt Kaali mõisa ning lasi sinna projekteerida hilisgooti stiilis maja ning raiuda Kaali kraatri siseküljele astmestiku, et pääseda järvele lähemale. Edaspidi elaski kunstnik suviti Kuressaares ja talvel Peterburis.[1]

Otto Friderich von Möller on maalinud Võnnu ja Kaarma kiriku altarimaalid. Kokku on temalt teada pisut üle saja teose, millest enam kui pooled on portreed.[1]

Teoseid[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lahing Ostroleko juures"
  • "Suudlus" (1840)
  • "Johannes jutlustab Patmose saarel Bacchuse teenijatele" (1875)
  • "Alceste viib Heraklest varjude riigist välja"
  • "Proua Murjavjova lastega" (1837)
  • "Näkineid" (1841) Puškini ballaadi "Eremiit" ainetel
  • "Pruut sõrmusega"
  • "Tatjana Oneginile kirja saatmas"
  • "Haige ema eest paluja laps"
  • "Kolm tütarlast"
  • "Moosese ema"
  • "Aleksander Nevski nägemus enne Neeva lahingut"
  • "Paavst Innocentiuse saadikud Aleksander Nevski juures" maalitud Moskva Lunastaja kirikule
  • "Aleksander Nevski Neeva lahingus rootslaste vastu" maalitud Aleksandri saalile Moskva Kremlis (1864-1865)
  • "Juudit" (1870)
  • "Ristikandmine" maalitud Karton von Brüllovi järele Peterburi Iisaku kirikule

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Guido Pant, Naeratavast Gogolist, selle autorist ja Saaremaast
  2. Friedrich Theodor Mölleri tööd näitus. - Päevaleht, 30.06.1923

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]