Carl Michael Bellman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Carl Michael Bellman

Carl Michael Bellman (17401795) oli rootsi helilooja ja poeet.

Bellmann kuulsaks luuletaja ja oma laulude esitajana. Tema parimate luuletuste kogumik anti välja üsna hilja: autor saavutas tuntuse alles 1790. aastatel. Sestsaadik peetakse teda väljapaistvaks rootsi luuletajaks.

18. sajandi kontekstis, ei tundu tema saavutused niivõrd olulised. Raske on kõrvutada teda näiteks Mozarti ja Haydniga. Rootslastele on tema looming aga suur uhkus. Tema laulutsükkel "Fredmans epistlar" on olnud paljude rootsi lauljate inspiratsiooniallikaks. Kuna helilooja elas galantse stiili epohhil, on laulud peened ning esitamise seisukohalt üpris nõudlikud ja pretensioonikad. Lihtsus ei ole kunagi väga lihtne – seda võiks väita nii Bellmani kui ka Mozarti ja Haydni teoste puhul.

Bellmani luuletused ja laulud on sageli satiirilised, mis on ilmselt rootsi poeedi Olof von Dalini mõju. Oma loomingus parodeeris Bellman enda kaasaegseid ordusid ja klubisid. Kõik ei saanud tema naljadest aru ja paroodiate tõttu sattus ta korduvalt vanglasse.

Peamised teemad tema loomingus on seksuaalsuhted, purjutamine ja surm (koomilisest aspektist). Samas puudutas Bellmani looming ka armastust, õrnust ja surma tõsisemas mõttes. Näiteks kirjeldab "Fjäriln Vingad" idüllilisi looduspilte ja mütoloogilisi olendeid, kõlades rahulikult ja õnnelikult.

Alates 1767. aastast töötas Bellman oma tähtsaima luuletsükli "Fredmani epistlite" kallal, mis avaldati 1790. aastal rootsi poeedi ja dramaturgi Johan Henric Kellgreni eessõnaga. Aasta hiljem järgnes kogumik "Fredmans sånger" (Fredmani laulud). Nende laulude aluseks võttis Bellman tuntud meloodiad ning töötles neid.

Bellman suri Stockholmis 12. veebruaril 1795.[1]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Хульден, Ларс, Карл Микаэль Бельман, [перевод: Ноэми Валлениус]. Стокгольм : [Шведский институт], 1995
  2. Bellmani-teemaline lavastus Noorsooteatris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]