Opernhaus Zürich

Opernhaus Zürich ehk Zürichi ooperiteater asub Zürichi kesklinnas aadressil Falkenstrasse 1 (Sechseläutenplatz). Kuni 1964. aastani kandis teater nime Stadttheater. Teater tegutseb repertuaariteatrina. Hooaja jooksul (september – juuli) esitatakse 30–35 (nendest 5–6 uudistoodangulist) ooperit, operetti ja balletti. Iga mängukavas olevat lavastust esitatakse 5–10 korda. Teater on oma repertuaaripoliitikas pannud tugevat rõhku Mozarti, Monteverdi, Rossini ja Verdi teostele.

Lisaks lavateoste etendamisele korraldab Zürichi ooperiteater regulaarselt filharmoonia- ja kammermuusika kontserte, matineesid ja lasteetendusi. Septembrist 2012 algab hooaeg avatud uste päevaga (oper für alle ja ballett für alle).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperikultuuri omaksvõtmine ja areng Šveitsis on toimunud suuresti Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia mõjutusel. Ooperikunstialane rahvuslik identiteet Šveitsis praktiliselt puudub. Oopereid ei esitatud enne helilooja Meyer von Schauensee (1720–1789) aktiivset tegutsemist, kes 1740. aastate alguses Itaalias sõjaväes olles komponeeris oma koloneli soovil Torino ooperitraditsioonidest lähtuva lavateose. See teos pole säilinud. Tänu koloneli sügavale ooperihuvile sai von Schauensee Itaalias tutvuda sealse ooperieluga ning koju naastes hakkas propageerima ooperite esitamist. Sellel tegevusel oli suur edu, sest nii vaimulikud kui ka õukond tundsid asja vastu elavat huvi ning andis talle oma toetuse. Luzerni jesuiidid ehitasid 1740 Obrigkeitliche Komödienhausi teatrimaja, kus esitati ka von Schauensee esimest tõsiseltvõetavat ooperit "L’ambassade de Parnasse" (1746). 19. sajandi II kolmandikul kujunes saksa keelt kõneleva elanikkonna kultuurikeskus Zürich kogu Šveitsi ooperimuusika keskuseks. 1833. aastal avati Zürichis eravalduses olev ja regulaarselt ooperite esitamisele asunud Aktientheater (800 kohta). Pärast selle teatrimaja hävimist tulekahjus 1890. aastal rajati kogenud Viini arhitektide Ferdinand Fellneri ja Hermann Helmeri projekteeritud Stadttheater (1200 kohta), mis avati 1. oktoobril 1891 Rossini ooperi "Guglielmo Tell" etendusega. Zürichi teatrimaja oli algselt projekteeritud ehitamiseks Krakówisse. Kuid poolakatel nappis finantse ning ehitusvalmis projekt läks Zürichisse. Sama projekti järgi ehitati teatrihooned ka Zagrebi (1894) ja Wiesbadenisse (1894). Esialgu etendati seal ooperid, operette ja sõnalavastusi. 1926. aastal loobuti sõnalavastustest ning asemele tuli ballett. 1960. aastatel oli plaan vana teatrimaja lammutada, et selle asemel täiesti uus ehitada. Lõpuks otsustati võtta ette suured rekonstrueerimistööd. Zürichi linnavalitsus eraldas teatrimaja renoveerimiseks 60 miljonit Šveitsi franki ja tööd tehti aastatel 1982–1984. Teater (1100 kohta) avati 2. detsembril 1984 Wagneri ooperiga "Lohengrin".

Rahastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Teatri tegevuse rahastamine on korraldatud aktsiaseltsi põhimõttel, mida korraldab Zürichi kantoni nimel Opernhaus Zürich AG (kuni 1991. aastani kandis nime Theater-Aktiengesellschaft). Sellel on üle 2400 aktsionäri, kusjuures ühelegi neist ei kuulu üle 10% 9508 lihtaktsiast. Aktsiakapital on 8,8 miljonit Šveitsi franki. Sellise majandusliku tegevuse korraldamise aluseks on 15. veebruari 2010 vastu võetud ooperiteatri seadus ning Zürichi kantoni ja Opernhaus Zürich AG vaheline põhileping, mis kirjutati alla 26. novembri 2010 ja muudetud tingimustega leping 9. veebruari 2011. Zürichi ooperiteater sai 2016/17. hooajal Zürichi kantonilt toetusi 80 miljonit Šveitsi franki. Piletite müük tõi sisse umbes 26 miljonit Šveitsi franki. Sponsorlus lisas veel 9 miljoni Šveitsi franki. Sponsorid (kutsutakse partneriteks) on kaks Šveitsi suurpanka Credit Suisse ja UBS ning mainekas kellafirma Rolex.

Nimekad solistid[muuda | muuda lähteteksti]

Zürichi ooperis on laulnud arvukalt ooperimaailma tunnustatud soliste: Sári Barabás, Lisa della Casa, Kirsten Flagstad, Mirella Freni, Tito Gobbi, Alfredo Kraus, James McCracken, Nikolaj Gjaurow, Agnes Baltsa, Regina Sarfaty, Francisco Araiza, Renato Bruson, Leo Nucci, Ruggero Raimondi, Matti Salminen, Neil Shicoff, Anna Netrebko, Thomas Hampson, Cecilia Bartoli, Julie Fuchs, Diana Damrau, Piotr Beczała, Benjamin Bernheim, Kristīne Opolais, Anne Sofie von Otter, Peter Mattei ja Bryn Terfel.

Orkester[muuda | muuda lähteteksti]

Teatri orkestris on ligi 80 muusikut. Muusikajuhtidena, peadirigentidena ja külalisdirigentidena on tegutsenud Nello Santi, Ferdinand Leitner, Ralf Weikert, Nikolaus Harnoncourti, Franz Welser-Möst, Daniele Gatti, Riccardo Chailly, Christoph von Dohnányi, Vladimir Fedossejev, John Eliot Gardiner, Valeri Gergiev, Bernard Haitink, Heinz Holliger, Zubin Mehta, Ingo Metzmacher, Georges Prêtre, Adam Fischer, Fabio Luisiasus, Ivor Bolton, Giovanni Antonin, Jiří Bělohláveki, Alain Altinoglu, Teodor Currentzis, Mikko Franck, Patrick Lange, Wassili Petrenko ja alates 2021. aastast peadirigendina Gianandrea Noseda.

Balletitrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Zürichi ooperiteatri majas tegutseb umbes 50 tantsijast koosnev balletiansambel (balanchine). Aastatel 1978–1985 oli balletijuht Patricia Neary, siis peakoreograaf Uwe Scholz (1958–2004). 1991. aastal palgati Viinist Zürichi teatri koreograafiks, lavastajaks ja lavakujundajaks Bernd Roger Bienert. Aastatel 1996–2012 oli Heinz Spoerli balletijuht. Tema järglaseks sai Christian Spuck, kes oli varem Stuttgardi teatri balleti koreograaf. 2023/24. hooaja lõppedes läheb ta Berliini Staatsballeti juhiks. Tema järglaseks saab Šveitsi koreograaf Cathy Marston.

Maailma esiettekanded Zürichi teatris[muuda | muuda lähteteksti]

Ferruccio Busoni, Turandot und Arlecchino (1917)
Othmar Schoeck, Venus (1922)
Robert Stolz, Venus in Seide (1932)
Robert Stolz, Zwei Herzen im Dreivierteltakt (1933)
Alexander von Zemlinsky, Der Kreidekreis (1933)
Robert Stolz, Grüezi (Der wilde Mann) (1934)
Joseph Beer, Der Prinz von Schiras (1934)
Eduard Künneke, Herz über Bord (1935)
Oscar Straus, Drei Walzer (1935)
Paul Burkhard, Hopsa (1935)
Emmerich Kálmán, Kaiserin Josephine (1936)
Joseph Beer, Polnische Hochzeit (1937)
Alban Berg, Lulu (1937)
Paul Hindemith, Mathis der Maler (1938)
Arthur Honegger, Jeanne d’Arc au bûcher (1942)
Paul Burkhard, Casanova in der Schweiz (1943)
Heinrich Sutermeister, Niobe (1946)
Paul Burkhard, Tic-Tac (1947)
Arnold Schönberg, Moses und Aron (1957)
Bohuslav Martinů, Griechische Passion (1961)
Heinrich Sutermeister, Madame Bovary (1967)
Giselher Klebe, Ein wahrer Held (1975)
Rudolf Kelterborn, Ein Engel kommt nach Babylon (1977)
Peter Reber, Keep Smiling (1982)
Rudolf Kelterborn, Der Kirschgarten (1984)
Herbert Willi, Schlafes Bruder (1996)
Heinz Holliger, Schneewittchen (1998)
Heinz Karl Gruber, Der Herr Nordwind (2005)
Edward Rushton, Harley (2005)
Edward Rushton, Im Schatten des Maulbeerbaumes (2008)
Marc-André Dalbavie, Gesualdo (2010)
Anno Schreier, Die Stadt der Blinden (2011)
Frank Schwemmer, Die Schatzinsel nach dem gleichnamigen Roman von Robert Louis Stevenson (2012)
Marius Felix Lange, Das Gespenst von Canterville (2013)
Christian Jost, Rote Laterne (2015)
Heinz Holliger, Lenau-Szenen in 23 Lebensblättern (2018)
Stefan Wirth, Girl with a Pearl Earring (2022)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal valis ajakiri Opernwelt Zürichi teatri orkestri Philharmonia Zürich aasta orkestriks. 2014. aasta aprillis valiti Zürichi ooperiteatri trupp rahvusvahelistel ooperiauhindade jagamisel aasta ooperikollektiiviks. 2019. aastal võitis teater rahvusvahelise auhinna kui parim ooperiteater. 2020. aastal tunnistati Zürichi ooperi balletitrupp rahvusvaheliselt aasta parimaks teatrite balletikollektiiviks.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Opernhaus Zürichi koduleht (opernhaus.ch)
Tiit Made. Ooperimaailm, II osa. Tallinn, 2012
Thierry Beauvert.Opera Houses of the World, New York, 1995